Paalalinna kool on saksa keele suhtes optimistlik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marie Metsur (vasakul) lõpetab lähipäevadel Paalalinna gümnaasiumi ning plaanib õppima minna Saksamaale. Annett Lymaril tuleb veel paar aastat Viljandis koolis käia, kuid ka tema kavatseb tudengipõlve veeta Saksamaal.
Marie Metsur (vasakul) lõpetab lähipäevadel Paalalinna gümnaasiumi ning plaanib õppima minna Saksamaale. Annett Lymaril tuleb veel paar aastat Viljandis koolis käia, kuid ka tema kavatseb tudengipõlve veeta Saksamaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi õpilased Kretel Allvee ja Marie Metsur olid nende 81 Eesti abituriendi seas, kes said mai lõpul kätte saksa keele teise astme keelediplomi.

Tallinnas Kadrioru saksa gümnaasiumis peetud aktusel ulatasid neile selle hinnalise dokumendi Saksamaa suursaadik Eestis Martin Hanz ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile tõendab kõnealune diplom saksa keele valdamist tasemel C1. See annab võimaluse asuda õppima Saksamaa ülikoolidesse muidu kohustuslikku saksa keele eksamit sooritamata.

Marie Metsur kavatseb selle võimaluse ka teoks teha ja omandada kõrghariduse kas Düsseldorfi või Kölni ülikoolis.

Koostööpartnerid aitavad välismaale

Igal õppeaastal alates 1997. aastast on Paalalinna gümnaasiumi kõige andekamad abituriendid sooritanud saksa keele teise astme keelediplomi eksami.

Õpilastele on eksamiks valmistumisel ja keele harjutamisel suureks abiks meie õppesuuna koostööpartnerid: Saksamaa liitvabariigi väliskoolivõrgu keskus (ZfA), Tallinna kultuuriinstituut / Goethe instituut, Saksamaa ja Austria suursaatkond Tallinnas, Saksamaa akadeemiline välisvahetusteenistus (DAAD), Weilburgi Rotary klubi, Eesti rahvusraamatukogu Austria ja Šveitsi saalid, Bargteheide sõpruskool ja teised 13 Eesti keelediplomi kooli.

Välispartnerid on igal aastal välja pannud stipendiume. Anne-Mai Liigand saab end tänu sellele täiendada Torgelowi õpilasakadeemias kursusel «Deterministisches Chaos in physikalischen Systemen» («Deterministlik kaos füüsikalistes süsteemides»).

Martin Laidma ja Edgar Tasane plaanivad õppida Rostocki ülikooli suvekoolis elektrotehnika kursusel. Muu hulgas ootavad neid ees sissejuhatus mikrokontrollerite programmeerimisse ning eksperimendid lasertehnika ja robootika vallas.

Kümnenda klassi õpilased Paul Mauring ja Kadri Hütt veedavad juulis kaks nädalat Weilburgis rahvusvahelises noorte suvelaagris.

Meie kooli õpilased on olnud edukad ning saavutanud esikohti nii üleriigilistel kui rahvusvahelistel saksa keele olümpiaadidel ja võistlustel.

Käesoleva õppeaasta tippsaavutuseks peame kahtlemata noorte väitluskonkursil «Jugend debattiert International» saavutatud teist ja kolmandat kohta. Võidu tõid koju kaks andekat kümnenda klassi õpilast Annett Lymar ja Edgar Tasane.

«Jugend debattiert» on rahvusvaheline võistlus, kus osaleb kaheksa riiki. Väideldakse aktuaalsetel ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel.

Piirkondliku veerandfinaali kaudu jõudsid mõlemad õpilased üleriigilisele poolfinaalvõistlusele, kus väideldi teemal «Kas Eestisse peaks looma palgasõjaväe?». Poolfinaali võitis kindlalt Edgar Tasane ja Annett Lymar saavutas kolmanda koha.

Sellele järgnes treeninglaager koos Läti ja Leedu poolfinaalide võitjatega rahvusvahelise projektijuhi Veiko Frauensteini käe all. Finaalis tuli oma seisukohti kaitsta teemal «Kas Eestisse peaks ehitama tuumaelektrijaama?».

Annett Lymar võitis suurepärase argumenteerimisoskusega teise koha ja edasipääsu Kiievisse rahvusvahelisele väitlusele tänavu 21. oktoobril. Edgar Tasane pälvis tugeva kolmanda koha.

Annettel ja Edgaril on saksa keel teine emakeel, kuigi sellel võistlusel ei mänginud perfektne keeleoskus pearolli. Olulisemad olid väitlusoskus ja tugevad argumendid, oma seisukohtade veenev esitamine ja kaitsmine ning vastaspoole argumentide kritiseerimine ja ümberlükkamine.

Esikoha võttis sellel ülipõneval finaalväitlusel Tallinna Mustamäe saksa gümnaasiumi õpilane Henry Lempu.

Kool jätkab saksa keelega

Rõõmu teeb, et meie gümnaasiumil on oma nägu: meil on maakonna koolidest kõige pikemat aega olnud saksa keele õppesuund ning tegeleme selle keele ja kultuuriga süvitsi.

Põhikoolina jätkates jääb Paalalinna kooli ja partnerorganisatsioonide prioriteediks saksa keele õpetamine esimese võõrkeelena. Uudse võimalusena pakume saksa esimese astme keelediplomi eksami sooritamist üheksanda klassi lõpul.

Saksa keelt kõnelevate riikide kutseõpetus on väga heal tasemel ja nende tööturg on käesolevast aastast avatud ka eesti kodanikele. Seal on aga vaja head saksa keele oskust, mille meie koolist saab.

Märksõnad

Tagasi üles