Neljapäeval jõudsid lõpule Kaitseliidu Sakala maleva korraldatavad riigikaitselaagrid, kus osales üle 110 gümnaasiumiastme õpilase. Esindatud olid peaaegu kõik maakonna suuremad koolid.
Noored õppisid laagris riiki kaitsma
Riigikaitse on õpilastele koolis valikaine ning selle programmi lõppu kuuluva laagri eesmärk on kinnistada koolipingis õpitut ja teadmisi praktikas läbi proovida. Kaitseliidu Väluste harjutusväljal käis laagris kolm vahetust õpilasi.
Nelja päeva jooksul omandasid noored sõduri põhioskusi ja välitingimustes hakkama saamist. Kavas olid relvaõpe ja laskeharjutused, patrullimine, topograafia, moondamisõpe, öised häired ja kaitsepositsioonidele võtmine ning kõigi lemmik paint-ball'i lahing. Laagrid lõppesid ligi seitsme kilomeetri pikkuse orienteerumisega.
Noored veetsid ööd enda püstitatud telkides. Ööhäiretest, vahetustega ahjuvalvest ja sääskedest hoolimata väitsid Abja kooli õpilased, et said hästi magada. Nende seas laagrist lahkujaid ei olnud ja kokkuvõttes jäid nad väga rahule. Erilist heameelt valmistasid Abja noortele oskused, mida on võimalik rakendada nii metsas matkates kui igapäevaelus.
Selline laagrielu annab gümnasistidele mõningase ettekujutuse, milline näeb elu välja kaitseväes ja Kaitseliidus. Algul mõjus ehmatavalt karmipoolne distsipliin, kuid üsna kiiresti jõuti üksmeelselt arusaamisele, et seda on vaja ning kui oma asjad ilusti ära teha, pole instruktoritel põhjust kurjustada.
Hea õppetund oli see ka teistega arvestamise osas, sest kui üks oli isepäine, kannatasid kõik. Nii võtsid ennast lõpuks kokku ka kõige iseloomukamad ja sõnakamad osalejad.
Laagri instruktori vanemseersant Lauri Nälgi sõnul on riigikaitselaagrid noortele väga vajalikud, sest õpetavad neile distsipliini ja annavad oskusi, mida mujal ei õppida ei saa.
Riigikaitse õpet rahastab kaitseministeerium ja laagrid on gümnaasiuminoortele igal aastal.