Lilled vahetati välja

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile vahetati kevadised õitsejad suviste vastu ka «Sakala» toimetuse ees platsil.
Eile vahetati kevadised õitsejad suviste vastu ka «Sakala» toimetuse ees platsil. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Sakala toimetusse helistas viljandlane Ede Laasmäe, kes oli häiritud sellest, et linna peenardelt võeti üles õitsvad sarvkannikesed ja asendati need uute lilledega.

Viljandi linnavalitsuses keskkonna ja haljastuse peaspetsialistina töötav Inga Nõmmik selgitas, et see on tavakohane tegevus, mille käigus korjatakse kevadlilled igalt poolt ära ning asendatakse suvelilledega. «Asendamine on paratamatus. Sarvkannike on jõudnud juba sellisesse kasvujärku, et juurepõletik hävitaks ta õige pea.»

Nõmmik toonitas, et sarvkannikese saab hästi varakult välja tuua, kuid et linnas õieilu sügiseni jätkuks, tuleb paratamatult hiljem uued lilled asemele tuua. Nii on tema sõnutsi talitatud varasematel aastatel ja tehakse ka tulevikus.

Eda Laasmäe meelest on selline tegevus ebaõige. «Mulle ei meeldi, et raisatakse tohutu raha lilledele ja linnavalitsuse juurest puude mahavõtmisele,» sõnas ta. Tasuja puiestee äärses viinapoes töötav Laasmäe lisas, et ta on samal teemal kuulnud nurisemas poe kliente. Müüja rääkis, et tal kasvavad kodus rõdul samasugused lilled ning linna klumbis olevad oleksid võinud veel mitu nädalat õitseda.

«Koduaia ja linna haljastust ei saa omavahel võrrelda, sest istutusmahud on kardinaalselt erinevad,» nentis Nõmmik. Ta selgitas, et linnas peab lill olema kogu aeg kaunis. «Me ei saa jätta uuendamist viimase minuti peale. Vahetus peab olema sammuke ees: lill ei tohi ise jala pealt ära kukkuda.»

Nõmmik lisas, et on just tänavu kuulnud paljudelt linnakodanikelt haljastuse ja lilleamplite kohta kiitust — punase ja kollase kombinatsioon meeldib neile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles