Viljandi turult saab juba Holstre aiandi värskeid kurke ja tomateid

Holstre aiandi perenaine Sille Mõru võis läinud nädalal rõõmustada esimeste punaste tomatite üle. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõni nädal tagasi läks Holstre aiandist esimene laar kurke Viljandi turule ja läinud nädalavahetusel lõid sealsamas laineid nende punapõsksed tomatid.

«Igal juhul on selge, et rikkaks selle tööga ei saa. Seda hirmugi ei ole,» ütleb Holstre aiandi peremees Tarmo Mõru, naeratus näol.

Enamik kaupa läheb turule

Holstre aiandi tomatid ja kurgid on juba 17 aastat Viljandi turul kuulsust kogunud. Aiandi kaupa teatakse ja osatakse hinnata.

Tarmo Mõru sõnul müüvadki nad põhitoodangu turul. Müügileti taga on sõltuvalt päevast Tarmo või Sille Mõru, nende 17-aastane poeg Kermo või mõni sugulane. Kuigi aiandis nõuab hoolt mitu suurt kasvuhoonet, on see perefirma, kus võõrast tööjõudu seni kasutatud ei ole.

«Oleme poja ja sugulastega hakkama saanud. Näiteks käib abis minu 77-aastane ema. Ta on vana, aga väga visa hingega,» räägib Sille Mõru. «Kui veel üks suur kasvumaja valmib ja katmikala pind kerkib kahelt tuhandelt ruutmeetrilt kolme tuhandeni, tuleb tõenäoliselt siiski lisatööjõudu värvata.»

Lilled on perenaise südames

Holstre aiandis kasvatatakse kevadisel ajal veel üheaastaseid lilli ja suures valikus ampleid. Laatadel ja turgudel käiakse müümas ka tomati- ja kurgitaimi. Perenaise sõnul on kevadel tööd väga palju ja see on raske. «Hommikul kell seitse istun autosse ja sõidan turule ning õhtul kell kümme lõpetan.»

Ometi helgib nii tema kui ta abikaasa silmis oma tööst kõneldes rõõm. Erinevalt paljudest teistest põllumeestest nad ei kurda ega virise, vaid kinnitavad, et selline elu meeldib neile.

Pereema räägib, et omal ajal õppis ta õmblejaks, aga selle ameti juures hing ei laulnud. Nüüd, aiandusega tegeldes, eriti lillede eest hoolitsedes, on asjalood teised.
Sille Mõru kinnitab, et teeb seda tööd hea meelega. Mis sest, et kohati venivad päevad väga pikaks. Pealegi nõuavad hoolt poolteiseaastased kaksikud Rasmus ja Kaspar.

Kuigi fotograafi nähes muutuvad noorsandid pelglikuks, on nad ema kirjeldust mööda tavaliselt aktiivsed tegelased, kes tahavad hirmsasti kaupa komplekteerida ja tassida. Tõsi, alati neile seda võimalust ei anta. Kuigi tegu on kaksikutega, on nad väga erinevad välimuselt ja ema sõnutsi ka iseloomult.

Erilisteks puhkusereisideks perel Sille Mõru jutu järgi soovi ei olegi. Talvel saab lihtsalt rahulikumalt kodus toimetada.

Lumi purustas klaaskatused

Viimastel aastatel on pereisa Tarmo Mõru vett ja vilet näinud. Alatasa on tulnud klaaside pealt lund lükata, aga seegi ei ole neid purunemisest säästnud. «Läinud talvel oli lume kühveldamist ikka väga palju. Veel nüüdki on õues hunnik alles,» tõdeb ta.

Suur hulk klaase läks eelmisel ja sellelgi kevadel vahetusse. Sedapuhku pandi asemele plastkate, mis on elastsem ja lumele vastupidavam.

Tarmo Mõru möönab, et tema klaaside purunemises suurt häda ei näe. «Aiandus ja taimekasvatus on seotud riskidega, millega tuleb arvestada. Pidevalt tuleb investeerida, muidu jääd ajale jalgu.»

Absurdne nõukaaeg

Holstre aiand on 1967. aastal asutatud aiandi järglane, aga toonastest on alles vaid üks vana klaashoone. Kõik ülejäänud on nad ise juurde ehitanud.

Suures tomatimajas on ka tööd hõlbustav süsteem vene ajast. Nimelt libistatakse seal küttetorude peal nagu liipritel kaadervärki, millele asetatud kastidesse saab panna ridadest eemaldatud umbrohu, kasvud ja valminud tomatid.

Et näidata, kuidas mitme meetri kõrgusele ulatuvatele taimedele ligi pääseb, hüppab Tarmo Mõru agregaadile ja jalgadega kõigutades liigub sellel nagu dresiin raudteel.

Tomatite juures hakkab silma, et alumised lehed on eemaldatud. See on peremehe jutu järgi vajalik selleks, et õhk paremini ringleks ja haigustele vähem ruumi oleks.

Tarmo Mõru jutustab, et nõukogude ajal juhtus ka Holstre aiandis absurdseid lugusid. Nimelt olla ehitatud palju kilehooneid, aga parteikomiteelt tuli hiljem käsk kõik peale ühe heast peast maha võtta. Nii tehtigi.

Kurkidest on nii lühikest «Alexit» kui poolpikka «Picolinot». Ostjate eri maitseid aimata püüdes on tomatisortegi mitu, näiteks tavaline «Ingar», ploomtomat «Savantar» ja lihatomat «Baldwin». Kokku on Holstre aiandi 2000 ruutmeetri suurusest pinnast tomatite all 1100 ruutmeetrit.

Kurk ja tomat vajavad erinevaid tingimusi. Kurk eelistab suurt õhuniiskust ja lehed võiksid märjad olla ning tomatil on vastupidi — plussiks on kuiv õhk ja lehed tahavad olla niiskusest puutumata.

Nii kasvavadki Holstre aiandi tomatid klaasi või plastiku all ja kurgid kilehoones. Üks kurgimaja on selline, kus kevadel vara kasvatatakse lilli ning tomati- ja kurgitaimi. Nüüd, mil see kraam on laatadel ja turgudel müüdud, pannakse sinna kurgivaod.

Kurk on jonnipunn

Kuigi tomatiga on tööd palju ja tuleb hoida õiget režiimi, on kurgikasvatus Tarmo Mõru jutu järgi veel keerulisem. «Kurk on jonnipunn — õrn asi,» muheleb ta.

Näiteks ei talu kurgitaimed tuuletõmbust, muidu tuleb närbumistõbi ja taim närtsib. Samuti ei taha ta madalaid kraade. «Kui temperatuur langeb alla kümne kraadi, võib tekkida varrepõletik. Samuti ei armasta nad jahedat mulda, siis tuleb juurepõletik kallale,» räägib Sille Mõru.

Tarmo Mõru nendib, et tomat on rahaliselt tulusam, kurk on pigem turul pakutava kaubavaliku mitmekesistamiseks. Sille ja Tarmo Mõru hoiavad kurgimajades kasvudel hoolsalt silma peal ega lase seal džungliks kätte ära minna. Näiteks jätavad nad taimedele ainult ühe haru. Nii ei teki eriti kollaseid kurke.

Kõigis kasvuhoonetes vahetetakse muld kord aastas ära. «Sügiseks läheb muld valeks — see sooldub ja happesus kerkib liiga kõrgele. Nii viime vana mulla sügisel välja ja toome kevadel uue sisse. See valmib turba põhjal, millesse segame põhiväetise, ja liigse happesuse neutraliseerimiseks kasutame lubjakivijahu,» selgitab Sille Mõru.

Kui Holstre aiandist lahkuma asutame, kõnetab meid üks naine, kes on seal värsket kurki ja amplitaimi ostmas. «Sille on äärmiselt tubli naine. Jaksab hoolt kanda oma kolme lapse ja vägeva majapidamise eest,» kiidab ta.

«Ta on pikki aastaid olnud ametis meie juures Tarvastu valla Pariisi erihoolduskeskuses tegevusjuhendajana. Kõikjal on ta äärmiselt tubli. Oleme väga rahul ja äärmiselt õnnelikud, et Sille meil olemas on,» kõneleb nimetatud asutuse juhataja Mare Pariis. Ta lisab, et keskuse haljastusel kasutatud lilledki on pärit Holstre aiandist.