Töötaja peab ennast ka ise kaitsma

, ametiühingute keskliidu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Taliga
Harri Taliga Foto: Artur Sadovski / Postimees

UUS TÖÖLEPINGU seadus on tekitanud paljudes töötajates tunde, nagu oleks neilt töösuhtes ära võetud igasugune kindlus ja kaitse. Ametiühingud puutuvad üha sagedamini kokku juhtumitega, kus tööandjad arvavad, et neil on õigus igal ajal ilma igasuguste tagajärgedeta palgaline koondada või tema töötasu vähendada.

Kindlasti aitas seda hoiakut kujundada meedia, keskendudes uut seadust käsitledes piltlikult öeldes jäämäe tipule — tööandja koormuse vähenemisele koondamishüvitiste maksmisel. Avamata jäid keerulisemad ja varjatud probleemid, mis nõuavad süvenemist ja tõsisemat analüüsi.

TÖÖANDJAD tegutsevad sageli jõupositsioonilt, pidades enesestmõistetavaks veeretada ettevõtte äririskid töötajate kaela. Nood tajuvad seda üha suureneva survena tingimuste halvendamiseks. Üldlevinud on, et neid inimesi, kes ei nõustu töötasu vähendamisega, ähvardatakse koondamisega.

Seaduse selge ja ühemõtteline sõnum, et kokkulepitud tingimusi saab muuta vaid siis, kui töötaja ja tööandja läbirääkimiste tulemusel üksmeeleni jõuavad, mõjub nii ähvardama harjunud kui hirmul inimesele nagu hane selga vesi.

Kriisi ajal pandi ja pannakse jätkuvalt tuhandeid töötajaid alandava valiku ette — nõustu teenistuse vähendamisega või ära homme enam tööle tule!

Tegelikult seadus siiski nii ühemõtteliselt tööandja poolele asunud pole. Ülalkirjeldatu pole nimelt mitte seadus, vaid mõningate tööandjate omakasupüüdlik tõlgendus sellest. Tõsi, niisuguse esmapilgul lihtsa tõdemuseni jõudmiseks tuleb inimesel, kes leiab, et tööandja on talle liiga teinud, rikkunud tema õigusi ja seadust, pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni.

MÄRTSI LÕPUL tegi riigikohtu tsiviilkolleegium esimese sellist olulist küsimust käsitleva otsuse, mis ütleb selgelt, et töölepingu seadus ei anna õigust koondada töötajat, kes keeldub talle pakutud vähendatud palgast.

Koondamisolukord tekib ainult siis, kui töö otsa saab — kaotatakse mingi kindel funktsioon, väheneb töömaht, asutuse töö korraldatakse ümber või muud niisugust. Tööandja otsus hakata maksma väiksemat palka ei tähenda seega töö lõppemist kokkulepitud tingimustel.

Sellesarnaseid juhtumeid on kohtus vaidlustatud teisigi. Eeldatavasti saavad needki ühel päeval õiglase otsuse ja kannatanud töötajatele määratakse vääriline hüvitis. Kuid tööandjate seaduskuulekuse tõstmiseks on vaja enamat kui mõned kohtuotsused.

Ametiühingute keskliit esitas aprillis sotsiaalministeeriumile ja tööandjate keskliidule oma ettepanekud töölepingu seaduse muutmiseks küsimustes, mis töötajaid tihti töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöörduma sunnivad. Paljuski lahendaks probleemid seaduse täpsustamine.

Kindlasti jääks osa tarbetuid vaidlusi ära, kui tööandjal oleks selge kohustus põhjendada töölepingu ülesütlemist juba ülesütlemisavalduses.

Teised ettepanekud aga eeldavad sotsiaalpartneritelt ühist otsust, et töösuhetes peetakse esmatähtsaks vastastikust austust ja heasoovlikkust ning nende põhimõtete rikkumisse ei suhtuta ükskõikselt.

Kuidagi ei saa pidada mõistlikuks seda, et tööandjat, kes rikub seadust ja käitub töösuhetes järjepidevalt taunimisväärselt, karistatakse haruharva ning kui, siis maksimaal­selt paarisajaeurose trahviga.  Eriti võttes arvesse asjaolu, et tööandja ebaseaduslik käitumine töötaja suhtes päädib viimasele pahatihti töö ja terve sissetuleku kaotusega.

TEISALT SAAVAD palju teha ka töötajad ise. Pahatahtlikul tööandjal on oluliselt raskem sundida enda diktaadile alluma inimest, kes teab oma õigusi ja on valmis nende eest seisma. Ametiühingute keskliit on alati soovitanud moodustada kollektiivis töösuhete ja töötingimuste kujundamiseks ametiühing, kuid nüüd oleme loonud abivahendi ka kõigile neile, kelle töökohal ametiühing ei tegutse.

Aadressil http://tööõiguskoolitus.eu asub Euroopa sotsiaalfondi toel loodud töölepingu seadust tutvustav e-käsiraamat, kus saab animatsioonide ja videotega illustreeritud lihtsate selgituste abil ülevaate tööelu reguleerivatest õigusaktidest ning nii töötaja kui tööandja olulisimatest õigustest ja kohustustest.

Samuti leiab töölepingu seaduse e-käsiraamatu ametiühingute keskliidu veebilehelt www.eakl.ee.

NEED TEADMISED on minu kogemuste põhjal vajalikud igale inimesele. Enamik tööandjaid on ausad ja heatahtlikud, aga iga töötaja peaks selles siiski ise veenduma.

Pealegi ei pruugi ka kõik tööandjad piisavalt tunda seadust, mis on kehtinud kõigest kaks aastat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles