Elektrivargus viib vangi

Ühe Viljandimaa sauna omanik varastas elektrit seina sisse peidetud juhtme kaudu. Foto: EESTI ENERGIA ARHIIV

Mai keskel mõistis kohus süüdi järjekordse elektrivarguselt tabatu, kes lisaks kriminaalkaristuse kandmisele peab tagantjärele elektriarve kinni maksma.

Nagu kohtuotsuses kirjas, ühendas 33-aastane Olavi õhuliinile ebaseaduslikult juhtmed, et valgustada korterit ja anda toidet soojapuhurile. Sel moel kasutas ta Eesti Energia andmetel 813.95 euro (12 735.58 krooni) eest elektrit.

Kokkuleppemenetlusega mõistis kohus varemgi kriminaalkorras karistatud Olavile ühekuuse vangistuse, mida ei pöörata siiski täitmisele, kui ta poolteiseaastase katseaja jooksul allub sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks peab kindla töökohata mees korvama Eesti Energiale tekitatud kahju ja maksma riigile üle 417 euro kohtukuludeks.

Enamik pääseb kokkuleppega

Kohtulahendite registri andmetel on Viljandimaal viimase nelja aasta jooksul ebaseadusliku elektritarbimise eest süüdi mõistetud veel üheksa inimest, neist üks, 46-aastane Arvo, lausa kahel korral.

Kui enamasti jäävad elektrivaraste maksmata arved siin kandis alla 800 euro, siis Arvo suutis 2008. märtsist 2009. aasta veebruarini, mil lubamatu tarbimine avastati, elektrit tasuta kasutada rohkem kui 4500 euro eest.

Päev pärast seda, kui Arvo talu ebaseaduslikud ühendused olid avastatud, pani ta harujuhtmed tagasi ja jätkas elektri varastamist oktoobrini. Seekord suutis ta kahju teha tunduvalt vähem — 379 eurot. Nende kuritegude eest mõistis kohus talle ühekuulise tingimisi vangistuse ja 120 tundi üldkasulikku tööd.

Kohtulahenditest nähtub, et elektrivarguste eest võib ka trellide taha minna. Näiteks 2009. aasta oktoobris karistati kindla elukohata Marekit ebaseadusliku energiakasutamise eest ühekuuse reaalse vangistusega.

Osaühingu Eesti Energia Jaotusvõrk tarbimise järelevalve sektori juhataja Toomas Kase sõnul ei jõua enamik juhtumeid siiski üldse seadusesilma vaatevälja, vaid firma saavutab vahelejäänutega arve tasumise osas kokkuleppe.

200 eramu elekter ühele vargale

Kase ütlemist mööda on Jaotusvõrk viimastel aastatel varguste avastamise tõsiselt käsile võtnud ja üle Eesti tegeleb sellega 50 tarbimise järelevalve elektrikut. Neil on abiks moodsad tehnilised vahendid ja IT-lahendused, mis lubavad jälgida piirkonna tarbimist ja leida ebakõlasid, samuti seadmed, millega on elektriliinide koormust mõõtes võimalik tuvastada isegi maa alla või seintesse peidetud omavolilisi ühendusi.

«Esineb ka leidlikke lahendusi, kuid need ei ole sellised, mida kogenud töötajal ei õnnestuks tehnika abil avastada,» rääkis Kask. «Kui kaoelektrikud avastavad ebabilansi, ei lahku me piirkonnast enne, kui kao põhjus on selgeks tehtud. Tihtipeale teame juba enne uksele koputamist, et siin majas või korteris tarvitatakse elektrit ebaseaduslikult.»

Tänu tõhusale varguste avastamisele on Jaotusvõrk viinud elektrikao ajaloo madalaima taseme, 6,6 protsendini. Ometi moodustab see endiselt umbes poole kogu kaost ja kuus tuleb päevavalgele keskmiselt 170 ebaseaduslikku tarbimist ehk ligikaudu 2000 juhtumit aastas.

Seejuures ei piirdu vargad ainult puhurite ja valgustite jaoks näppamisega, vaid mõne energiaroimari tegevus annab kahju suuruse poolest silmad ette isegi enamikule pangaröövlitele. Suurim Eestis ebaseaduslikult tarbitud elektrikogus on 1 500 000 kilovatt-tundi aastas ja seda suudeti varastada mitu aastat. Sama elektrihulgaga oleks ära elanud umbes 200 eramut.

«Kui veel mõni aasta tagasi oli riigi ja riigiettevõtete tagant varastamine «auasi», siis nüüd  saadakse aru, et omavoliline elektri tarbimine on samasugune vargus nagu iga teine,» rõõmustas Kask inimeste suhtumise muutumise üle. «Väga palju saame ka vihjeid ja nendest on meie töös palju abi.»

Kask lisas, et elekter on eluohtlik ja varguse hind võib osutuda väga kõrgeks.

«Iga päev näeme ühendusi, mille on teinud isehakanud elektrikud,» nentis ta. «Sellised ühendused seavad ohtu nii inimese elu ja tervise kui ka vara. Osta on kindlasti odavam.»