/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/04/10/346339t1h4944.jpg)
Politsei ja prokuratuur hoiatavad, et kuigi internetis ohvreid varitsevaid petiseid on viimasel ajal vähemaks jäänud, tuleb neid endiselt ette ning inimesed peaksid veebi vahendusel tundmatutelt isikutelt midagi ostes olema väga ettevaatlikud.
Kelmid otsivad veebis ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juhi Vallo Koppeli sõnul on kelmused virtuaalkeskkonnas muret teinud juba mitu aastat. Ühe hiljutise näitena tõi ta välja Viljandi politseisse pöördunud naise, kes oli leidnud populaarsest portaalist perekool.ee sobiva hinnaga lastevankri müügikuulutuse.
Naine suhtles müüjaga meili teel ja leppis kokku, et kannab pakkuja edastatud pangakontole 104 eurot ettemaksuks ning kui lastevankri kätte saab, siis tasub ka ülejäänud summa. Pärast esimese osa maksmist jäi kaup aga saamata. Seejärel sisestas kannatanu müüja e-postiaadressi otsingumootorisse ja leidis hoiatuse, et aadressi merylynl@hot.ee võib kasutada kelm.
Sellesarnast petuskeemi kasutasid ka 22-aastane Janar ja 21-aastane Kersti, kes kolmapäeval Tartu maakohtus süüdi mõisteti.
Paar korraldas kuulutusportaalis oksjoni mobiiltelefonile iPhone, mida neil tegelikult polnud. Ostja kandis kolmanda isiku pangakontole küll kokkulepitud 150 eurot üle, kuid talle saadetud postipakki avades selgus, et iPhone’i asemel on seal rikkis Samsungi mobiil. Hiljem selgus, et seegi oli Tartumaalt Rõngu vallast varastatud.
Varem kriminaalkorras karistatud Janarile, kes pani uue kuriteo toime katseajal, mõistis kohus kelmuse eest liitkaristusena kolm aastat, kolm kuud ja üheksa päeva vangistust.
Kersti sai kelmuse ja varguse eest aasta ja neli kuud tingimisi vangistust aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul ta peab alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.
Politsei ja prokuratuur soovitavad suhtuda kuulutustesse eriti ettevaatlikult, kui müüja kohta napib infot, näiteks esineb ta hüüdnime all, müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha kanda, on erinevad või ei soostu müüja kaupa enne ostmist näitama. Kahtlust peaks äratama seegi, kui kaupa müüakse liiga odavalt.
Samuti peab kontrollima teenust pakkuvate firmade tausta. Kõige lihtsam on seda teha äriregistri kaudu. Lisaks tuleb sõlmida kirjalikud lepingud ja vältida põhjendamatu ettemaksu tasumist.