/nginx/o/2011/06/09/620812t1h9b85.jpg)
Alates laupäevast läheb taas lahti külastusmäng «Unustatud mõisad», kus teiste hulgas eksponeerib oma võlusid kuus Viljandimaa mõisakooli.
Unustatud mõisad kutsuvad külla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma uksed teevad huvilistele lahti Suure-Kõpu, Heimtali, Pärsti, Kärstna, Lahmuse ja Olustvere mõis. Koos nendega on üle riigi avatud 32 ajaloolist hoonet, millest enamikus tegutsevad mõisakoolid.
Suve jooksul leiab aset tervelt kuus sellist külastuspäeva: lisaks 11. juunile veel 9., 10. ja 30. juulil ning 6. ja 7. augustil. Mõisad on külastuspäevadel avatud kella 10—18.40 ja neis kehtib ka väike sissepääsutasu.
Mittetulundusühingu Eesti Mõisakoolide Ühendus konsultandi Urmas Tuuleveski sõnul korraldatakse tänavu sellist külastusmängu seitsmendat aastat. Praeguseks juba üle-eestiliseks muutunud ettevõtmine sai alguse 2004. aastal Viljandimaalt, kus oli esimesel aastal võimalik põhjalikult tutvuda 11 mõisaga.
«Toona olid avatud isegi pikalt kasutuseta seisnud Viljandi ja Polli mõis,» meenutas Tuuleveski.
Järgmisel aastal tegi Eesti Mõisakoolide Ühendus korraldajatele ettepaneku koostööks ja mäng levis üle Eesti. Just sel ajal võeti aktiivsemalt kasutusele sõnapaar «Unustatud mõisad».
«See oli aeg, kui haridusministeerium tahtis mõisakoolid kinni panna, väites, et need pole kooli pidamiseks sobilikud: küll olid koridorid hämarad, küll ei vastanud mõisate ruumid standarditele,» nentis Urmas Tuuleveski.
Ta rääkis, et külastusmänguga tekkis sellele hoiakule vastureaktsioon, millest tulenevalt väideti, et kui need unikaalsed mõisad korda teha, annab see haridusele palju juurde.
«Selgus, et mõisad olid koolide varju jäänud või nende taha ära unustatud,» tõdes konsultant.
Järgnevatel aastatel hakati neid ajaloolisi hooneid rahastamisprogrammide toel agaralt korrastama ja koolide tagant välja tooma. Lõpuks tuli välja, et mõis on koolile parim koht.
«Tänapäeval ei räägi enam keegi, et peaksime mõisa kõrvale uue ja uhke betoonist koolimaja ehitama,» nentis Urmas Tuuleveski. Vanade aegade meenutuseks on aga külastusmängu nimi seniajani «Unustatud mõisad».