Unustatud mõisad kutsuvad külla

Suure-Kõpu mõisas lõppes tänavu kevadel remont ja nüüd näitab ta end külalistele täies hiilguses. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Alates homsest läheb taas lahti külastusmäng «Unustatud mõisad», kus teiste hulgas eksponeerib oma võlusid kuus Viljandimaa mõisakooli.

Oma uksed teevad huvilistele lahti Suure-Kõpu, Heimtali, Pärsti, Kärstna, Lahmuse ja Olustvere mõis. Koos nendega on üle riigi avatud 32 ajaloolist hoonet, millest enamikus tegutsevad mõisakoolid.

Suve jooksul leiab aset tervelt kuus sellist külastuspäeva: lisaks 11. juunile veel 9., 10. ja 30. juulil ning 6. ja 7. augustil.

Mittetulundusühingu Eesti Mõisakoolide Ühendus konsultandi Urmas Tuuleveski sõnul korraldatakse tänavu sellist külastusmängu seitsmendat aastat. Praeguseks juba üle-eestiliseks muutunud ettevõtmine sai alguse 2004. aastal Viljandimaalt, kus oli esimesel aastal võimalik põhjalikult tutvuda 11 mõisaga.

«Toona olid avatud isegi  pikalt kasutuseta seisnud Viljandi ja Polli mõis,» meenutas Tuuleveski.

Mõisad tulid koolide tagant välja

Järgmisel aastal tegi Eesti Mõisakoolide Ühendus korraldajatele ettepaneku koostööks ja mäng levis üle Eesti. Just sel ajal võeti aktiivsemalt kasutusele sõnapaar «Unustatud mõisad».

«See oli aeg, kui haridusministeerium tahtis mõisakoolid kinni panna, väites, et need pole kooli pidamiseks sobilikud: küll olid koridorid hämarad, küll ei vastanud mõisate ruumid standarditele,» nentis Urmas Tuuleveski.

Ta rääkis, et külastusmänguga tekkis sellele hoiakule vastureaktsioon, millest tulenevalt väideti, et kui need unikaalsed mõisad korda teha, annab see haridusele palju juurde.
«Selgus, et mõisad olid koolide varju jäänud või nende taha ära unustatud,» tõdes konsultant.

Järgnevatel aastatel hakati neid ajaloolisi hooneid rahastamisprogrammide toel agaralt korrastama ja koolide tagant välja tooma. Lõpuks tuli välja, et mõis on koolile parim koht.

«Tänapäeval ei räägi enam keegi, et peaksime mõisa kõrvale uue ja uhke betoonist koolimaja ehitama,» nentis Urmas Tuuleveski. Vanade aegade meenutuseks on aga külastusmängu nimi seniajani «Unustatud mõisad».

Pakutakse tavaks saanud tegevusi

Külastusmängu programmis on ette nähtud, et igas mõisas leiab täistundidel aset giidiga jalutuskäik ning avatud on näitused ja kohvik. Lisaks korraldatakse koolide eripära rõhutavaid kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Kärstna põhikooli direktor Anu Roht ütles, et kõike seda leiab ka sealsest mõisakoolist.Lisaks näitustele ja kohvikule on Kärstnas saanud tavaks pakkuda igal külastusmängu päeval kell 14.45 väikest kontserti, kus huvilisi tervitavad laulude, tantsude ja pillimänguga kohalikud inimesed ja koolilapsed.

Suure-Kõpu mõisa külastajad saavad homme uudistada kenasti kordatehtud maja, mille remont lõppes tänavu kevadel.

«Järgime külastuspäevadel traditsioone: maja on avatud, täistundidel teeme ekskursioone, kohvikus pakume mõisakooki ja väljas on käsitöö näitusmüük,» kõneles Kõpu põhikooli direktor Linda Soots.

«Töötoas saavad inimesed tänavu endale vanaaegsete rullidega mõisa pildi trükkida,» lisas ta.

Vaatamist ja tegutsemisvõimalusi leidub ka teistes Viljandimaa mõisates. Need on külastuspäevadel avatud kella 10—18.40 ja neis kehtib ka väike sissepääsutasu.

BOONUS

Mõisad pakuvad mängulusti.

• Külastusmängus osalejad saavad esimesest mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad oma huviretkedel templeid.
• Vähemalt kümnes mõisas käinute vahel loositakse välja kutsed sügisel Puurmani mõisas antavale teatrietendusele.
• Lisaküsimustele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele kümme ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Allikas: korraldajad