Nutitelefonid on selle suve kuumim turvaoht

Et telefoniomaniku elu aparaadi leidja või kurikaela ees valla poleks, tuleks telefon varustada ekraani avamiskoodiga, mida küsitakse iga kord aparaati kasutama asudes. Foto: dialaphone.co.uk

Et sellel suvel rändab mööda Eestit rekordiline arv nutitelefone, tuletab riigi infosüsteemi amet meelde mõningaid taskusse mahtuvate arvutitega seotud pisiasju.

Nutitelefon on tilluke ja teda on mugav kaasa võtta, ent ka lihtne kaotada või varastada lasta. Et telefoniomaniku elu aparaadi leidja või kurikaela ees valla poleks, soovitab CERT-EE infoturbe ekspert Tarmo Randel varustada telefon ekraani avamiskoodiga, mida küsitakse iga kord aparaati kasutama asudes.

«Koodiks võib olla näpuga ekraanil veetav kujund, parem on aga kasutada numbrilist turvakoodi,» andis Randel nõu.

Et varguse või kaotamise korral on lisaks telefonile läinud ka selles olnud andmed, on kasulik sünkroniseerida need regulaarselt «pilvega» või teha neist varukoopiaid.

«Telefoni kadumise korral ei tohiks unustada sellega ühendatud säutsumise, blogimise ja e-posti kontode paroole vahetada,» lisas Randel.

Et kontot üle ei võetaks

Nii nutitelefoni kui sülearvutit kasutades on mõistlik seadistada oma sotsiaalvõrgustike kontod ümber nii, et nad kasutaksid turvalist veebilehitsemist. See muudab konto ülevõtmise keerulisemaks, pealegi on seadistamine väga lihtne.

Kui kontod pole kaitstud, võib keegi sobrada kasutaja postkastis või postitada sõnumeid tema Facebooki seinale.

Telefonis olevatele lihtsa ligipääsuga kontodele luuakse võimalus varastada digitaalne identiteet ning kurikaelad saavad näiteks konto omaniku tuttavatelt raha välja petta. Info­turbe eksperdi sõnul on olnud juhtumeid, kus ülevõetud Facebooki konto kaudu väidetakse, et inimene on väljamaal hätta jäänud, ja küsitakse sõpradelt raha.

Võimaluse korral tuleks turvalisuse huvides vältida ka parooliga turvamata avaliku WiFi kasutamist. «Ilma paroolita võrk on kergelt pealtkuulatav ja sageli on andmed nutitelefonis vähem kaitstud kui arvutites. Näiteks kasutatakse palju paroolide veebilehitsejas salvestamist, sest nutitelefoni väikeselt ekraanilt on neid ebamugav iga kord sisse toksida,» kirjeldas Tarmo Randel.

Kõike ei maksa üles laadida

Nutitelefon on kiire elutempoga maailmas väga hea abimees, aga seda atraktiivseks muutvad omadused on sama ligitõmbavad inimestele, kes sooviksid neist kuritegelikult kasu saada, sestap tuleks oma andmeid jagades tarvitada kainet mõistust.

Lisaks telefoni tehnilisele kaitsmisele tuleb tähelepanelik olla ise pilte ja andmeid üles laadides. «Kui inimesed annavad teada, millal maja tühi on, ei pea kurjategijad selle info otsimisega vaeva nägemagi,» nentis infoturbe spetsialist.

SEADISTUSED

Kuidas seadistada sotsiaalvõrgustike kontod ümber nii, et need kasutaks turvalist veebilehitsemist.

• Facebooki puhul vali «Konto» ja «Konto seaded». Seadete lehelt otsi «Konto turvalisust», millele klõpsates saad märkida linnukese «Turvaline sirvimine (https)» taha. Edaspidi kasutab suhtlusvõrgustik alati turvalist protokolli.
• Gmaili puhul on tee turvalise ühenduseni selline: «Seaded» > «Üldine» > «Brauseri ühendus» > «Kasuta alati https-i».
• Microsoft Live’i keskkonnas: «Konto» > «Ühendus HTTPS-i
kaudu» > «Kasuta HTTPS-i automaatselt».
• Twitteris: «Settings» > «Account» ning märgi linnuke «Always use HTTPS» ette. Salvesta.
Allikas: riigi infosüsteemi amet