Niiduk tuleb järvele enne jaaniaega

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis on igal suvel niidetud nii Viljandi kui Paala järve randa. Sel aastal tuleb vesikasve niita tõenäoliselt kolm korda.
Viljandis on igal suvel niidetud nii Viljandi kui Paala järve randa. Sel aastal tuleb vesikasve niita tõenäoliselt kolm korda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi rannas saab vesikasve vältides ujuma minna vaid vetelpäästejaama juurde rajatud basseinis. Ülejäänud ujumisalal kasvavad taimed.

Abilinnapea Rein Triisa sõnul on sel aastal kavas rannaala esimest korda niita enne jaaniaega. Teine niitmine tuleb juulis ning kui kuumad ilmad püsivad, on kolmas kord kavas sügise hakul.

Paraku annab vesikasvude niitmine vaid ajutist leevendust ning seepärast on rannaala arendamise üheks oma peamiseks tegevuseks valinud linnavalitsus uurinud võimalusi, kuidas ujumisala lõplikult korda teha.

Mullu novembris kirjeldas toonane linnapea Kalle Jents kava pumbata järvest välja 3000 kuupmeetrit muda. Et aga Viljandi järv asub maastikukaitsealal, tuleks enne lasta hinnata, millist mõju niisugune töö keskkonnale tekitab. Ilma hindamiseta võiks järvest välja pumbata 500 kuupmeetrit muda.

Tööde plaanitud mahus ärajäämist põhjendas eelmine linnapea mullu ka järvest leitud haruldase vetika järvepalliga. Keskkonnaameti arvates ei tohiks järvepalli leidmine rannast muda pumpamist siiski segada.

Rein Triisa sõnul jäi see töö kevadel tegemata sellepärast, et pumpamine oleks jäänud samasse aega mänguväljaku ehitamisega ning kaks tegevust oleksid teineteist segama hakanud. Muda tuleks pumbata järvest kaldale ning jätta see sinna mõneks ajaks nõrguma.

Muda eemaldamiseks oleks Triisa selgitusel kaks võimalust. Esimesel juhul tuleks kasutada ujukit, spetsiaalset pumpa ja survetorustikku, mis muda kaldale suunab. Teisel juhul tehtaks seda pontoonidel seisva kopaga. «Tehniliselt pole see sugugi lihtne töö,» nentis abilinnapea.

Seda, kas muda pumpama hakatakse, pole linnavalitsus otsustatud. Enne töö tellimist oleks Triisa hinnangul vaja analüüsida, kuidas 500 kuupmeetri muda välja toomine järvele mõjub. 3000 kuupmeetrit muda väljatoomiseks ei kavatse linn lähemal ajal keskkonnamõjude hindamist tellida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles