/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
Viljandi linnavalitsuse haldusalas tegutsev Sakala keskus maksis sihtasutusele Eesti Kontsert 20 000 eurot maksumaksja raha džässooperi «Carmen Loves Jazz» lavale toomiseks. Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees ja opositsiooni juht ning Ugala teatri juht leiavad, et toetuse summa ja selle maksmise viis riivavad teiste kultuurielu vedajate õiglustunnet.
Nimelt peavad rahasoovijad üldjuhul kirjutama projekti, läbima kultuurikomisjoni sõela, kus nad teistega konkureerivad, ja raha saamise korral esitama linnale aruandeid.
Mõned on teistest võrdsemad
Kultuurikomisjoni esimees, Isamaa esindaja Marko Tiitus leidis, et see, kui osal on võimalik raha saada otse linnaeelarvest, võib riivata inimeste õiglustunnet. «20 000 eurot on suur summa,» sõnas Tiitus. Kogu volikogu kultuurikomisjoni otsusega antavate projektitoetuste eelarve on sel aastal 45 000 eurot.
Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar tõi võrdluseks, et džässooperiga samal nädalavahetusel teoks saanud suure staadionikontserdi korraldamiseks anti 2000 eurot. «Küsitud oli rohkem kui kaks korda nii palju ja ilmselgelt on seda laadi ürituse tegelikud kulud veel tunduvalt suuremad. Kuid tegijad mõistavad, et sellest taotlusvoorust lihtsalt ei olnud võimalik rohkem toetust anda. Kui võrrelda aga lauluväljakul ja staadionil antud kontsertetenduste publikuarvu, vajub kaalukauss üle kümne korra staadioni poole kaldu,» rääkis Alliksaar.
Viljandi linnapea Madis Timpson vastas kriitikale, et soovitab järgmisel aastal Eesti Kontserdil toetuse saamiseks projektitaotluse kirjutada. Ta rõhutas, et raha tuli linna turunduse ja mainekujundamise eelarvest, mille maht on 50 000 eurot.
Raha jagamine on hägune
Džässooperit, mille pileti hind küündis 40 euroni, käis Sakala ja Eesti Kontserdi tehtud fotode põhjal tehtud loendamise järgi vaatamas ligi 400 inimest. Eesti Kontserdi teatel müüsid nad 642 piletit ning jagasid tasuta 40 kutset.
Küsimuse peale, kas nii väikse huviga ettevõtmist võib pidada mainekujunduse ürituseks, ütles linnapea, et ei lugenud, kui palju inimesi lavastust vaatas. «Võin aga öelda seda, et kui me ei proovi uusi ägedaid asju teha, siis ei juhtu ka midagi,» lausus ta.
Lisaks Viljandi turundussummale leidis valitsus 20 000 euro maksmiseks raha ka «Jõuluhansa» eelarvest. Kultuurikomisjoni esimees Marko Tiitus lausus, et komisjon otsustas kevadisel koosolekul, et «Jõuluhansat» pole senisel kujul mõtet teha. Komisjon põhjendas otsust sellega, et jõuluaeg on kultuurisündmuste poolest niigi tihe. Seda, kas 20 000-eurose eelarvega «Jõuluhansa» täitsa ära jääb, otsustab linna haridus- ja kultuuriamet.
Viljandi linnavolikogu opositsiooni juht, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda esindav Juhan-Mart Salumäe peab raha eraldamist kahetsusväärseks ka seetõttu, et viimase nelja-viie aasta jooksul on volikogu üritanud juurutada läbipaistvamat rahastamisprotsessi. See tähendab, et püütakse vältida juhtumeid, kus linnavalitsus annab projektidele raha omavoliliselt. «See on tagasiminek perioodi, kus linnavalitsus ainuisikuliselt otsuseid vastu võttis. Küsimus on võrdse kohtlemise printsiibis,» selgitas Salumäe.
Tiitus on temaga päri. «Võrdse kohtlemise printsiip võiks kehtida,» nentis ta. «Usun siiski, et see oli pigem tööõnnetus kui tahtlikult ebavõrdse olukorra tekitamine.»
Ei Salumäe ega Tiitus seadnud kahtluse alla etenduse kunstilist sisu. Tiituse hinnangul võiks niisuguseid ettevõtmisi toetada küll. «Sellised projektid peavad teistega võrdsel alusel esitama taotluse toetuse saamiseks ja läbima erapooletu hindamise,» lausus ta.
Timpson ei nõustunud kriitikaga, et toetuse maksmine näitab linnavalituse omavolitsemist. «Ega keegi ole kultuurikomisjoni hinnatavatelt projektidelt raha ära võtnud,» lausus ta ja kordas, et laseb järgmisel aastal Eesti Kontserdil oma projektiga kultuurikomisjoni minna. «Mul on tunne, et kui linnaeelarvest poleks raha leitud, poleks Eesti Kontsert pruukinud siia üldse tulla,» sõnas ta.
Saadikute käed on seotud
20 000 euro küsimus kerkis esimest korda linnavolikogu 28. juuni istungil, kui arutati lisaeelarve vastuvõtmist. Sel hetkel polnud saadikutel enam mõtet eelarve vastuvõtmist maha hääletada. Džässooper oli juba etendunud ja selleks linna raha kulutatud ning eelarves oli teisi punkte, mis tuli vastu võtta.
«Oleks Eesti Kontserdile maksmine tulnud eraldi eelnõuna, oleks volikogul olnud konkreetsem otsustusalus. See tuli aga niinimetatud kobareelarves, kus oli olulisi punkte, nagu Paalalinna kooli renoveerimine,» rääkis Juhan-Mart Salumäe.
Madis Timpson tõdes, et üksikeelnõu oleks olnud ehk parem lahendus. Küsimusele, kas Eesti Kontserdile linnaeelarvest raha eraldamine lõi pretsedendi, vastas linnapea eitavalt. «Minu ukse taha ei ole teisi korraldajaid tulnud, aga iga päev tahab keegi raha saada,» lausus ta.
Viljandi linnavolikogu kinnitas käesoleva aasta eelarve, sealhulgas Sakala keskuse eelarve jaanuari lõpus. Küsimus, kas hansapäevadel võiks koostöös Eesti Kontserdiga tuua viljandlaste ja linna külaliste ette džässooperi, tuli arutusele veebruari lõpus. Hansapäevi korraldav Sakala keskus, kes kooskõlastab üritused linnavalitsusega, sai tollelt nõusoleku kontsert Viljandisse tuua.
Sakala keskus tasus kontserdi lavaletoomiseks Eesti Kontserdile majandamiskulude eelarvest 20 000 eurot. See summa maksti keskusele tagasi 28. juunil vastuvõetud lisaeelarvega.