Võrtsjärv pakub tegutsemislusti

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
I—IV klassi õpilaste hulgas võitis esikoha Võhma gümnaasiumi õpilase Meiko Martin Väljaotsa joonistus.
I—IV klassi õpilaste hulgas võitis esikoha Võhma gümnaasiumi õpilase Meiko Martin Väljaotsa joonistus. Foto: Martin Väljaots

Võrtsjärve ümbruse rahval on tänavune kevad olnud sündmusterohke: aset on leidnud joonistusvõistlus, konverents ja mitu muud põnevat üritust. Eeloleval laupäeval on kõik huvilised oodatud Jõesuusse kala- ja käsitöölaadale.

«Seda võib küll öelda, et rahvas on muutunud aktiivsemaks ning tahab üritusi, kus saaks koos käia ja üksteisega paremat kontakti luua,» lausus Võrtsjärve sihtasutuse turismikorraldaja Maret Kallejärv tänavusest kevadest rääkides.

«Väga elavaks on muutunud järve Tarvastu-poolne külg ja Suislepa kant — seal viiakse ellu mitmesuguseid projekte, tehakse kalanduse ja turismindusega seotud üritusi ning püütakse Võrtsjärve ääres elu muulgi moel huvitavaks muuta.»

Maikuu üks tähtsündmus oli Võrtsjärve konverents, mille organiseerimisega olid korraldajad vaeva näinud juba sügisest saadik. Selle egiidi all leidsid aset ka koolikülastused, suveniirikonkurss ja õpilaste joonistusvõistlus, mille paremad tööd on teksti kõrval ära trükitud.

Joonistusvõistlusele «Minu Võrtsjärv» laekus 388 pilti 37 üldharidus- ja kunstikoolist. Seda korraldas Europe Directi Viljandimaa teabekeskus koos Võrtsjärve sihtasutuse, Võrtsjärve ühenduse ja teiste partneritega. Konverentsi ajal olid joonistused üleval pärimusmuusika aidas, kus huvilised said neid uurida.

Maret Kallejärve sõnul on nüüdseks kõik joonistused üles pildistatud ning need pannakse vaatamiseks internetti. Näitust plaanitakse näidata ka järveümbruse omavalitsusasutustes, kus see hakkab ringi liikuma ilmselt osade kaupa.

«Praeguseks on näha, et konverentsist on meile kasu olnud,» kõneles Maret Kallejärv. «Lisaks sellele, et Võrtsjärv leidis eri väljaannetes meediakajastust, on inimesed meile helistanud ja öelnud, et neil on plaanis Võrtsjärve äärde matkama tulla, sest konverentsil räägiti siinsetest kohtadest väga huvitavalt ja nad tahavad neid oma silmaga näha.»

Mais korraldati Võrtsjärve ümber veel mitu huvitavat üritust.

Kevadpäevad ja peoõhtu

Üks uudne ettevõtmine leidis aset 17. mail, kui Pikasillas peeti kala- ja paadimeeste esimesed kevadpäevad. Seda korraldas osaühing Einer Projekt.

«Kolmepäevase ürituse käigus leidsid aset paadiralli, väike kalalaat ja angerjapüügivõistlus,» rääkis Maret Kallejärv. «Teadaolevalt ühtegi angerjat ei saadud, kuid nalja oli see-eest kõvasti olnud.»

Ta lisas, et esimese ürituse kohta tuli kevadpäevadele rahuldav hulk osavõtjaid.

Veidi hiljem, 27. mail korraldati Arumetsa puhkekülas esimene «Tuult purjedesse» pidu.

«Arumetsa on selles mõttes huvitav koht, et sinna maismaad mööda ei pääse,» selgitas turismikorraldaja. «Kõik, kes kohale tulid, pidid kasutama veesõidukeid. Sõit oli organiseeritud — rahvast võeti peale nii Suislepast, Rannakülast kui limnoloogiakeskuse juurest.»

Koju tagasi pääsesid pidulised samuti veesõidukite abil.

Tuleb kolmas kalalaat

Järgmine üritus leiab Võrtsjärve ääres aset saabuval laupäeval, 11. juunil. Siis korraldab Võrtsjärve sihtasutus koostöös mittetulundusühendusega Võrtsjärve kalanduspiirkond Jõesuu puhkealal kala- ja käsitöölaada.

Tegemist on juba traditsioonilise ettevõtmisega, mida peetakse kolmandat korda.

«Loodame rohket osavõttu ja ilusat ilma,» lausus Maret Kallejärv.

Lisaks kauplemisele leidub laadal mitmesugust tegevust nii suurtele kui väikestele. Oma oskusi demonstreerivad puutöömeistrid, kelle käe all valmivad muu hulgas puukoorepaadid ning pilliroost ja rannakarpidest pildid. Laadarahval on võimalik ka ise puutööd proovida või õnnekive maalida.

Kalaköögis saab näha kokkade toimetusi ning antakse näpunäiteid kalasupi keetmiseks ja järveteemalise piknikukorvi koostamiseks. Korraldatakse räimerookimise meistrivõistlused ja valmistatakse suur kiluvõileib, mille ärasöömisega tuleb laadalistel ühiselt hakkama saada.

Laadameeleolu loovad Audru Jõelaevanduse Punt, Konguta segakoor ning noorte segarahvatantsurühm Tartumaalt.

Huvilised saavad sõita kalepurjekaga Paula.

«Kindlasti on võimalik laadalt osta ilusat Eestimaist käsitööd ja loodetavasti ka piisavas koguses kala,» kõneles Kallejärv, kelle sõnul on inimeste huvi kodumaise kala vastu väga suur.

Üritus kestab kella 11—17.

Pärast laata tuleb Võrtsjärve ääres väike hingetõmbepaus, kuid 8. juulil on Arumetsa puhkekülas järjekordne suvepidu. Juuli lõpul leiab aset ka traditsiooniline Võrtsjärve rattamatk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles