Kolga-Jaani mälestas oma suurmeest

Kalmistul ütles avasõnad ja pidas palvuse Villem Reimani kolleegiumi esimees, Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Foto: Peeter Parts

Imeilusate kevadilmadega kulmineerusid möödunud pühapäeval Kolga-Jaanis Villem Reimani päevad, millega tähistati suurmehe 150. sünniaastapäeva.

Kell 10 koguneti Villem Reimani hauale Kolga-Jaani kalmistul. Harva on kuulda meie surnuaedades 25liikmelise pasunaorkestri suurepäraselt kõlavat muusikat. Seekord üllatas üritusel osalejaid Põltsamaa kultuurikeskuse puhkpilliorkester. Avasõnad ütles ja palvuse pidas Villem Reimani kolleegiumi esimees, Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming.

Eesti riigi eest võitleja

Vaikuses helises Kolga-Jaani kiriku kell. Pidulik rongkäik sammus reipas marsitaktis skulptor Villu Jaanisoo loodud Villem Reimani ausamba juurde, kus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Henrik Einre pidas sütitava kõne Reimanist kui Eesti riikluse idee ühest autorist. «Vajaduse korral näitas Villem Reiman üles ka selget sallimatust, kui see puudutas Eesti autonoomia ja rahva huve,» ütles kõneleja.

Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur rõhutas oma kõnes Reimani tegusust ja paljujõudvat elujõu võimalikkust ka kitsastes oludes.

Seejärel suunduti kirikusse, kus jutluse pidas peapiiskop Andres Põder. Muu hulgas mainis ta, et kui luterlikus kirikus oleks usupuhastusest alles jäänud pühakute rituaalne austamine, oleks Villem Reiman olnud kindlasti üks meie oma pühakuid.

Jakobsoni töö jätkaja

Kirikus kõlasid ka Kolga-Jaani kirikukoori laulud Merike Villemsi juhatusel. Seejärel jätkati Villemi vaimus aleviku staadionil jalgpallilahingus, kus kohtusid Eesti Üliõpilaste Selts ja korporatsioon Fraternitas Liviensis.

Rahvamajas peeti päevakohane konverents, kus ajaloolane Tarmo Piir käsitles Reimani tegevust Eesti Kirjanduse Seltsi, laenu-hoiuühistute ja karskusseltside tegevuse toetaja ja paljude ajaloo tekstide toimetajana. Ilmumas on üllitis «Villem Reimani ja Jaan Tõnissoni kirjavahetus».

Tartu ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets tõi välja Villem Reimani teoloogilise mõtteilma, mis oli sümbioosselt põimunud hernhuutliku pietismi ja vabameelse Tartu professori Alexander Konstantin von Oettingeni õpetuse vahel.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nimetas Villem Reimanit Carl Robert Jakobsoni tegevuse väärikaks jätkajaks Eesti rahvusliku põllumajanduse rajamisel.

Viljandi praost Marko Tiitus andis Villem Reimani kolleegiumile praostkonna  kirikusõbra aastapreemia koos väikese rahalise toetusega.

Päev lõppes Marek Sadama kontserdiga rahvamajas.

Muusikalise tervituse tõid ka pealinna meedikud Ida-Tallinna keskhaiglast Mare Väljataga taktikepi all. Nende laulude kaja saadab tänaseni meie suure Villemi (talle endale meeldis kirjutada oma eesnime W-ga) mälestust.

Eesti ei vaja sõnu, vaid tegusid. Aidakem inimesi headuse, armastuse ja teenimisega, nagu  näitas meile hea eeskujuna Kolga-Jaani kirikuõpetaja Willem Reiman.

HINNANG
Villem Reiman paistis silma venevastase ja rahvusliku hoiakuga.
• Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhte, Eesti Rahva Muuseumi rajamise eestseisjaid, «Postimehe» ringkonna juhtivaid tegelasi ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja.
Allikas: teadur Rutt Hinrikus