Tasemekoolituse maksukoorem väheneb

Lauri Luik
, riigikogu kultuurikomisjoni liige, Reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Luik
Lauri Luik Foto: Erakogu

KEVADEL sõlmitud koalitsioonilepe sätestab, et pidevõppes osalevate täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ühiskonnas ei käsitleta edaspidi kulutusi tööga seotud tasemekoolitusele erisoodustusena. Eesmärk on viia mainitud inimeste hulk 12 protsendilt 20-le.

Vaidlused ja debatid erisoodustusmaksu otstarbekuse ja tõhususe üle on kestnud juba aastaid, kuid päris head lahendust töötajate tasemekoolituse või terviseedenduse soodustamiseks pole leitud.
Ideaalis lahendaks probleemi üldise maksukoormuse vähendamine, mis jätaks inimestele rohkem raha kätte ning võimaldaks seda tulemuslikult oma vaimu ja füüsise arendamisse investeerida. Kuid see on ilmselt naiivne unistus.

Olen veendunud, et kui suitsumehel on viis eurot, siis ta valib ennem tubaka kui e-raamatu või ujulapileti.

PALJUD ettevõtjad on märkinud, et erisoodustusmaks on neile suur koorem ning selle kaotamine tööga seotud tasemekoolitustelt oleks igati tervitatav. Et kohati ei tooda meie haridussüsteem ettevõtjatele vajalikke spetsialiste, peavad osa koolitustööst ja täiendusõpetusest ära tegema tööandjad ise, mis on aga praegu üsna kulukas.

Õnneks on ennast kogu elu harida soovivate täiskasvanute osakaal hakanud kasvama ja erisoodustusmaksu kaotamine annaks lisaefekti. Reformierakond seisab selle eest, et inimesed ennast arendaksid ja nende konkurentsivõime tööturul niiviisi paraneks.

Õppides ja ennast täiendades saab inimene parema palga ja elatustaseme, riik aga juurde maksuraha, mida jaguks pensionide tõstmiseks ja peretoetuste suurendamiseks.

Samuti on täiendõpe oluline tööpuuduse vähendamiseks, sest inimene ei pruugi aastakümneid tagasi omandatud erialal tänapäeva ühiskonnas enam rakendust leida.

Pole kahtlust, et mida enam inimesed end koolitavad ning kutsega seotud kogemusi ammutavad, seda paremad töötajad nad pärast on. Suureneb töö efektiivsus ning seeläbi saavutatakse paremaid tulemusi. Samuti aitab haritud ja ajaga kaasas käiv töötajaskond hoida asutuse mainet.
Kõige selle juures on oluline teha vahet tööga seotud tasemekoolitusel ning tavalisel hobiharidusel. Kontrollmehhanismid selle jälgimiseks tuleb alles välja töötada, et välistada skeemitamisi, millega koolituste sildi all ettevõttest maksuvabalt raha välja võetakse. Hirm petturluse ees ei saa aga olla takistuseks uute vajalike süsteemide loomisel.

PASLIK ON meenutada ühe Lõuna-Eesti suure tööandja sõnu, et tema hindab kedagi tööle võttes just arenemisvõimet ja -tahet. Kui inimene soovib õppida, peab tööandja saama teda õpetada.
Töötajatesse investeerimist tuleb võtta kui iga teist investeeringut, mille eesmärk on tööandja edukam toimimine tulevikus. Ainult nii kasvab Eestis toodetu väärtus, millest omakorda tõuseb tulu nii palgalisele kui tööandjale.
Sooviga töötajate õppimisvõimalusi laiendada asuski riigikogu tasemekoolituse maksustamist ümber vaatama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles