Põllumehed saavad kasutusvalduse välja osta

Enamiku talude suurim mure on tootmise laiendamiseks vajaliku maa nappus. Uue seaduse järgi saavad põllumehed endale osta osa põldudest, mida nad seni on riigilt rentinud. Maaharijate arvates võinuks maa neile müüa siis, kui see veel odavam oli. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Valitsuse heakskiidu saanud seaduseelnõu annab põllumeestele õiguse välja osta maa, mille nad said maareformi käigus kasutusvaldusesse.

Maaharijad on pakutavast võimalusest huvitatud, kuid nende arvates tulnuks see anda varem.

Osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk nentis, et kasutusvaldus on maa omandamises peale sunnitud vaheetapp, mis tekkis sellest, et omavalitsused ei saanud maareformiga hakkama.

Seetõttu läks reformimata maa riigi käsutusse, kes selle algul põllumeestele kasutada andis, nüüd aga otsustas maha müüa.

«Nii saab riik vahepeal igasuguste toimingute eest lisaraha küsida, põllumees aga peab kallinenud maa eest rohkem maksma,» arvas Nurk.

Tarvastu valla Linnamäe talu peremees Kalev Nukka on kasutusvalduse lepinguid sõlminud eri aegadel ja seaduse jõustudes kavatseb ta enda kasutuses olevad maad välja osta.

«Iga põllumees tahab leida tootmismaad ja kõige parem on, kui see kuulub maaharijale endale,» nentis Kalev Nukka.

Novembrist koondatud Viljandi maavalitsuse maaosakonna juhataja Einar Laukse ütles, et Viljandimaal on kasutusvalduses 226 kinnistut üldpindalaga 2886 hektarit. Kogu riigis on 3596 kinnistut  kogupindalaga umbes 40 000 hektarit.

«Enamik kasutusvaldajaid loodavad selle maa ära osta,» lausus Laukse.

Kõige rohkem on Viljandimaal kasutusõiguses maad Tarvastu vallas: 44 kinnistul 698 hektarit.

Laukse andmetel saavad tuleval aastal esimestena väljaostu õiguse kuue maatüki kasutajad Kõpu vallas.

Algul nägi maareformi seadus ette praeguse kümne asemel viieaastast kasutusõigust. Riigivara seaduse järgi tulnuks igasugune maa müük ellu viia enampakkumise kaudu, tegemata põllumeestele erandeid, nüüd saab see neljapäeval heaks kiidetud seaduseelnõuga võimalikuks.