Sel nädalavahetusel täidavad tavaliselt unisevõitu ärieluga Viljandi sajad lähedalt ja kaugelt kohale tulnud kaupmehed, just nagu õigele hansalinnale kohane. Kohalikud poed püüavad tihenenud konkurentsis samuti kaasa lüüa ja lasevad hinnad alla.
Viljandi muutub nädala lõpul elavaks kaubalinnaks
9. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Mulgi mess ja hansalaat on juba ammu muutunud hansapäevade lahutamatuks osaks, siis Centrumi ärikeskuses ja bussijaamas tegutsevate poodide ostuöö toimub sel ajal esimest korda.
Mõlemat maja haldava aktsiaseltsi Viljandi Centrum direktori Rain Põllu sõnul polnud kampaania ajastamise taga siiski niivõrd hansapäevad, kui see, et tulevaks nädalavahetuseks on enamik inimesi palga või pensioni kätte saanud.
«Kümnenda kuupäeva valisime just selle pärast,» rääkis Põld. «Muidugi teadsime, et hansapäevad tulevad samal nädalavahetusel ja see oli nagu kirss tordi peal, sest tõenäoliselt liigub linnas rohkem rahvast.»
Kella 19—23 vältav ostuöö, mil Centrumi ja bussijaama suuremad poed paljud kaubad alla hindavad, on järjekorras neljas. Kahel korral on hoogmüük korraldatud jõulude eel ja mullu võeti see ette enne jaani.
Põllu ütlemist mööda on inimesed hilise ostlemisvõimaluse nii hästi vastu võtnud, et kord ei õnnestunud Centrumit määratud ajal sulgedagi, sest Seppälä oli alles paksult rahvast täis.
Võistlejad või abistajad?
Seega on Viljandis sel nädalavahetusel lausa kolm populaarset üritust, kus pakutakse soodsat või erilist kaupa, inimeste kukrutes on aga raha ikka sama palju kui alati. Ostuöö eeliseks on varasem start — erinevalt laupäeva hommikul pihta hakkavatest messist ja laadast on see juba reede õhtul —, teised kestavad see-eest palju kauem.
Laada korraldaja, Bonifatiuse gildi perenaine Ülle Priks kauplustes siiski suuri konkurente ei näinud, sest tema arvates pakutakse messil, laadal ja ostuööl erinevaid asju.
Mulgi messi organisaator Tõnu Kaasik leidis, et kui kauplused kord aastas toimuvate tuntud sündmustega võistelda tahavad, peavad nad pakkuma midagi väga head ja huvitavat.
«Eks ta ole imeliku maiguga, et linnas toimuvat suurüritust kasutatakse ära, aga kulusid hoitakse kokku ja ise messile välja ei tulda,» andis Kaasik ostuöö ajavalikule hinnangu. «Umbes sama on ette tulnud pärimusmuusika festivali ajal, kui Viljandis tehakse ka teisi suuri kontserte.»
Kauba tänaval märkamatult kokku sulavad mess ja laat saavad samas väga sõbralikult läbi ja asjaosaliste sõnul pigem täiendavad teineteist. Heaks näiteks koostööst on see, et laada korraldajad püüavad tänapäevaste toodete müüjaid messile suunata.
Laat ja mess endises mahus
Bonifatiuse gild on üritanud tööstuskauba osakaalu vähendada juba aastaid ja tuua selle asemele käsitööd, et 2015. aastal Viljandis toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade ajal õhkuks laadalt tõelist hansahõngu.
Päris tõrgeteta pole see siiski läinud. Ülle Priks tõdes, et mõni osaleda soovija väidab end küll olevat käsitöömüüja, kuid kui lett üles pannakse, on lubatud tooteid väljas vaid mõni üksik. Lisaks pidavat lätlastel, keda tuleb laadale üsna palju, olema käsitööst oma arusaam — lõunanaabrite meelest võib sinna alla lugeda ka neoonvärvides vilkuvad plastiksarved.
Enamik osalejaid pakub villast, puidust või mõnest muust maalähedasest ja vanaaegsest materjalist käsitsi tehtud kaupa. Näiteks ootavad ostjaid linased rõivad, käsitsi tehtud korvid ja roigasmööbel.
Nii mess kui laat tulevad tänavu tavaks saanud mahus, kuid veidi on muutunud laada hõlmatav territoorium.
Ülle Priksi sõnul on seekord remondi tõttu kasutamata jäetud Rubiini plats ja Väike-Turu tänav, sest sinna ei taha eriti minna kauplejad ega ostjad. Selle asemel laiendatakse laadaala vajaduse korral lossimägede ja raekoja poole.
«Eelmise nädala lõpul oli kirjas 120 kaupmeest,» rääkis Priks. «Mullu oli registreerunuid 200 ringis, kuid saju tõttu jäi osa tulemata. Et tänavu lubatakse võrratut ilma, jõuavad loodetavasti kõik kohale ja osavõtjate arv on arvatavasti sama suur kui möödunud aastal.»
Tõnu Kaasik ennustas, et ka Mulgi messil on tänavu ekspositsioone väljas umbes sama palju kui viimastel aastatel tavaks — poolesaja ringis. Messi kodulehel avaldatud registreerunute nimekirjas oli eile hommikul 47 nime ja kaheksa platsi polnud veel tahtjat leidnud.
Ehkki Mulgi mess pole kunagi spetsialiseerunud kindlale valdkonnale, tuntakse seda eelkõige autode väljapaneku järgi.
Kaasiku kinnitusel on tänavugi kohal peaaegu kõik Viljandi autoesindused. Kõrvale on küll otsustanud jääda LX Motors, kuid selle eest tuleb Subaru müüjana tuntud Marine auto väljastpoolt Viljandit.
«Näha saab tuntud tegijaid, kes on igal aastal käinud, kuid osa firmadest on ka sellised, kelle puhul ootan huviga, mida nad pakuvad,» iseloomustas Kaasik osalejaskonda.