/nginx/o/2011/06/07/617678t1h70fe.jpg)
25.—27. maini olid Viljandi vallutanud nii nuku-, tantsu- kui sõnateater. «Viljandi treff» korraldas noortele ka kriitikuvõistluse, et ärgitada teatrielamusi ja festivalimuljeid kirja panema.
«Treff» täitis Viljandi saalid ja tänavad värvilise teatriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursil osalemine võimaldas noortel festivalietendusi vaatamas käia tasuta. Kahjuks ei olnud noorte huvi kriitikuvõistluse vastu nii suur, kui festivali korraldajad olid oodanud.
Mõtlemapanev noortelavastus
Välja valiti kaks omanäolist kirjatööd, mida tunnustatakse toredate auhindadega Eesti nuku- ja noorsooteatrilt.
Nooruslikult särava kriitika eest tõsteti esile 21-aastase Maarja Lauri kirjutist «Koogelmoogeli mekiga Kuugelmuugel». Järgnevalt väljavõte sellest.
«Väikestele lastele meeldib koogelmoogel väga: magus ja kena kollane. Minule maitseb ka.
Samamoodi meeldis mulle ka «Viljandi treffi» esimesel päeval Ugala noortestuudio lavatükk «Kuugelmuugel». Nimi tõi kõigepealt mõttesse midagi lastepärast. Varem polnud ma etenduse kohta erilisi kiidu- ega laidusõnu kuulnud. Seega läksin kohale täiesti tühja peaga.
Pimendatud saalis hakkasid prožektori valgusvihus liikuma mustad kujud. Üle nende hõljus õrn siidist rätik. Ühtäkki tõmbas keegi põrandale joone. Ja siis hakkas tramburai.
Vahepeal maha tõmmatud joon oli muutunud tegevusplatsiks, mille servadesse olid ennast asetanud musta rõivastatud osatäitjad.
Juba esimene sketš pani naerma. Samas jäin mõtlema selle üle, et olukord ei olnud ju naljakas. Kes on need inimesed, kes end suhtlusvõrgustikes nimetavad seksikiisudeks ja sugumürskudeks? Kas nimevalikus on süüdi täielik originaalsuse puudumine või madal (kõrge?) enesehinnang? Mis toimub tänapäeva noorte peas?
Sama joon jätkus ka teistes sketšides, kus kujutati noorte elu valupunkte.
/---/
Etenduses kasutati eri võtteid. Eriti tore oli näha aegade hämarusse kadunud varjuteatrit, sealne kätebiidi lahing kummitab mind seniajani.
Soovitan «Kuugelmuugelit» kõigile. Võib-olla meenutab see Ugala etendust «Mee hind», kuid juhendajad Martin Mill ja Silvia Soro on teinud ära suure töö ja loonud koos noortega hea lavastuse.»
Sobilikud nii suurtele kui väikestele
Esile tõsteti ka Meeli Kõlli ülevaadet festivalielamustest. Meeli leidis, et paljud etendused olid sobilikud nii suurtele kui väikestele. Häid elamusi ja põnevaid kogemusi leidis ta peaaegu kõikidest lavalugudest.
Kultuuriakadeemia teatritudengite ülesastumistel nägi ta sirgumas erakordselt andekat järelpõlve praegustele teatritegijatele. Meeli soovitas sügisel vaatama minna teatritudengite kaasahaaravat lastetükki «Kardemoni linna röövlid» ning «Väikest kuningat», mida ta kirjeldas kui võrratult ilusat, humoorikat ja õpetlikku lavastust.
Taani Odini teatri «Juuditi» kohta ütles Meeli aga järgmist: «Üks naine laval tegi ära mitme inimese töö: valgustas, tegi helikujunduse ning näitles. Ja kuidas ta näitles! Selle naise vaatamine tõi kananaha ihule. Liigutav lugu Juuditist, kes oli oma pimedas maailmas vangis ja hullumas, tuli Roberta Carrera esituses võimsalt nähtavale.»
Oli tore, et festivali soosis ka ilm, pakkudes ohtralt päikesepaistet tänavaprogrammi ajal 27. mail, mil laste rõõmuks oli Viljandi kesklinnas palju nukke ja värvikirevaid teatrietendusi.
Loodetavasti jätkub koostöö Viljandi kultuuriasutuste ning Eesti nuku- ja noorsooteatri vahel ka edaspidi ning tore kogu pere etenduskunstide festival «Viljandi treff» muutub traditsiooniks.