Lendorava kaitsmise ja metsa majandamise vahele on konflikt sisse programmeeritud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Näriliste seltsi oravlaste sugukonda kuuluvat pisiimetajat, öise eluviisiga lendoravat leidub Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes. Ta elab metsades, kus tal on pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks piisavalt õõnsustega puid. Iseäranis meeldivad talle vanad haavad. Paraku on raiesurve vanadele haavikutele suur ning lendoravate pesitsusalad selle tagajärjel killustunud.
Näriliste seltsi oravlaste sugukonda kuuluvat pisiimetajat, öise eluviisiga lendoravat leidub Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes. Ta elab metsades, kus tal on pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks piisavalt õõnsustega puid. Iseäranis meeldivad talle vanad haavad. Paraku on raiesurve vanadele haavikutele suur ning lendoravate pesitsusalad selle tagajärjel killustunud. Foto: Tuulike Kivestu

Alles siis, kui kultuuriinimesed tõstsid lärmi, hakkas lendorava Eesti metsadest hävinemise teema hoogsalt tuure koguma.

«Nad panid selle laulu sisse ja lähenesid teise meetodiga. Just emotsiooniga. Ja seda emotsiooni tappa on keeruline,» rääkis kultuuriinimeste tegevusest keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja Uudo Timm, kes on aastaid lendorava käekäiku uurinud.

Tagasi üles