Peremajad hakkavad tasapisi kerkima

Viljandis Näituse väljakuna tuntud platsil on töö käinud rohkem kui kuu aega. Foto: Elmo Riig

Ehitaja alustas Viljandis ja Väikemõisas nelja peremaja ehitust, praegu on käsil vundamenditööd.

Viljandis kerkib kaks hoonet Künni tänava äärsele krundile ja Saarepeedi vallas Väikemõisas samuti kaks maja endise väikelastekodu territooriumile. Linn ja vald ehitamisse ei puutu, see on riigi hallata.

Varem oli sotsiaalministeerium hinnanud, et linnas valmivad peremajad 2008. aasta lõpuks ja seejärel algab ehitus vallas. Hiljem tegi ministeerium plaane ringi, nüüd on tärminid kirjas ja ehitamine käib kahes kohas korraga.

Sotsiaalministeeriumi teatel valmivad peremajad Eesti ja Šveitsi riigi koostööprogrammi osana. Ministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik ütles, et nelja maja ehitus läheb maksma 101 923 eurot. Sellest 85 protsenti tuleb Šveitsi riigilt ja ülejäänu leiab Eesti oma rahakotist.

«Ehitatakse viilkatusega, madala energiatarbimisega avarad hooned, mille välisviimistlus on kivist,» kõneles pressiesindaja. «Üks on mõeldud kaheksale lapsele ning kahele perevanemale või kasvatajale.

Majad on projekteeritud nii, et need on mugavad ka puuetega lastele.»

Peatöövõtja, osaühingu Eventus Ehitus projektijuht Reevo Kirna ütles, et esimesed tööd platsidel algasid aprilli lõpul, praegu vältav vundamendiehitus peaks kestma juuni lõpuni. Seejärel saabub müüriladumise aeg.

«Ehk juba augustis jõuame katuse alla,» hindas ta. «Tärmin on järgmise aasta jaanuaris, siis on kõik tööd tehtud.»

Nii nagu ministeerium, viitas ka projektijuht hoonete vähesele energiavajadusele. Ta toonitas, et peremajad tulevad tavalisest elamust erinevad: nende põrandad, seinad ja laed soojustatakse ning muudetakse energiasäästlikuks.

Siseministeeriumi pressiesindaja lisas, et pärast ehitustööde lõppu järgneb majade sisustamine ning elanikud saavad sisse kolida ilmselt varakevadel. Hooned on projekteerinud osaühing Arhitektid Muru ja Pere.

Peremajade elanike heaolu eest hakkab hoolt kandma Viljandimaa omavalitsusliidu kolm aastat tagasi loodud sihtasutus Perekodu, kellele riik praeguse Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse üle annab.

Nagu ütles keskuse juhataja Pille Vaiksaar (pildil), on neli kõnealust perekodu kavandatud nii, et peaksid katma kogu maakonna vajaduse.

«Majades hakkavad elama asenduskodu vajavad lapsed, kelle vanemad ei tule oma ülesannetega toime,» lausus ta. «Selle otsustab omavalitsus ühes kohtuga.»

Vaiksaar avaldas lootust, et vajadus asenduskodu teenuse järele väheneb, kui Väikemõisasse loodavas maakonna sotsiaaltöökeskuses suudetakse osutada praegusest tunduvalt rohkem abi probleemsetele lastega peredele, et lapsi ei peaks vanematest lahutama.

«Edasi saab koos omavalitsustega planeerida, millist abi ja kellele veel võiks osutada,» lausus ta ja tõi näiteks päevakeskuse, pansionaadi või muu hoolekandeasutuse. «Oleme tuleviku suhtes väga paindlikud.»

PROGRAMM
Eesti-Šveitsi koostööprogramm on osa Šveitsi ja Euroopa Liidu lepingust.
• See toetab euroliidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamist. Abisaajatena on kirjas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros ja Malta.
Allikas: sotsiaalministeerium