Läti korravalvurid on viimasel ajal asunud taas tihedamini kontrollima Eesti numbrimärgiga autodes sõitjate dokumente. Neid, kel isikutunnistust ette näidata pole, ootab rahatrahv.
Dokumendita võib Lätis trahvi saada
4. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kontroll pole nii tihe kui kolme aasta eest, on «Sakala» andmetel taas sagenenud juhtumid, kus politseinikud peatavad auto isikutunnistuse kontrollimiseks mõnisada meetrit pärast piiri ületamist.
Välisministeerium tuletab Lätti sõitjatele meelde, et Läti Vabariiki saabudes peab kõigil isikutel, kaasa arvatud alaealistel olema kaasas pass või ID-kaart.
«Autojuhiluba, sünnitunnistust ja muid dokumente ei aktsepteerita,» sõnas välisministeeriumi lauaülem Helen Rits. «Selline nõue kehtib kõigis Schengeni riikides.»
Ta selgitas, et kuigi Schengeni ruumi sisepiire ületavaid isikuid ei kontrollita, tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel passi või isikutunnistust ehk ID-kaarti kaasas kanda, sest Schengeni liikmesriigi ametivõimudel on õigus seda vajaduse korral kontrollida.
Lõuna prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht piirivalvemajor Toivo Liider täpsustas, et iga isik peab teise riiki reisimiseks kaasa võtma kehtiva reisidokumendi. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikides.
«Naaberriikide ametnikud teevad dokumente kontrollides tavapärast tööd riigi turvalisuse ja kodanike heaolu tagamiseks,» lisas Liider.
Maksimaalne rahatrahv Läti Vabariigis ilma reisidokumendita viibimise eest on 250 latti ehk 352 eurot.
Helen Ritsi ütlemist mööda teatati Läti Vabariigi piirivalveametist Eesti saatkonnale Riias, et trahvisumma sõltub rikkumise asjaoludest ehk sellest, kas tegemist oli tahtliku või korduva rikkumisega. Väidetavalt ei karistata praktikas Euroopa Liidu kodanikke üldjuhul esimesel korral.
Läti piirivalve ning politsei kontrollisid dokumente eriti agaralt 2008. ja 2009. aastal. Eesti Vabariigi Läti saatkond saab trahvide määramise kohta infot kodanikelt endilt, kui neil tekib näiteks küsimus, kuidas trahvisummat tasuda või kuidas seda vaidlustada.
Mullu jõudis saatkonda vaid üksikuid teateid selle kohta, et isikut tõendava dokumendita Eesti kodanikke on Läti territooriumil trahvitud. Tänavu ei ole keegi selle probleemi pärast saatkonnaga Riias ühendust võtnud.