Verekeskused telgivad keskväljakutel

Viiendat aastat püstitavad verekeskused Eesti suurematesse linnadesse doonoritelgid ja ootavad inimesi heategu tegema.

Tänavu algab doonoritelkide ringreis 1. juunil Raplas. Teine tuur algab augustis Paidest ja lõpeb Rakveres.

Viljandis Vabaduse platsil ootavad doonoritelgid vereloovutajaid 8. ja 9. juunil kella 12—16.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse klienditeenindaja Sille Vaabel palus doonoritelt mõistvat suhtumist, kui kõik soovijad löögile ei pääse. «Viljandis on äraütlemata palju verd loovutada soovijaid,» tõdes ta.

Palju uusi doonoreid

Sille Vaabel tuletas doonoritele meelde, et verd saab loovutada 18—65-aastane inimene, kes kaalub vähemalt 50 kilogrammi. «Samuti peab doonor olema puhanud ja kindlasti ei tohi verd loovutada tühja kõhuga. Söömine peaks mahtuma viimase kolme tunni sisse enne vereloovutust,» manitses ta. «Samuti tuleb kaasa võtta pildiga dokument ja hea tuju.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste andmetel näitavad üldarvud, et telgid tõmbasid inimesi ka mullu. «Eelmisel suvel käis doonoritelkides 17 päeva jooksul 2342 inimest, tehti 1953 vereloovutust ning koguti üle 860 liitri verd,» loetles Kullaste.

Riin Kullaste sõnul on kõige rõõmustavam see, et lisaks püsikäijatele tuleb doonoritelkidesse igal aastal sadu esmaseid vereloovutajaid. Möödunud suvel andis nendes ajutistes verekeskustes esimest korda verd 470 inimest.

Kõige edukam oli ettevõtmine Paides, kus tehti 307 vereloovutust.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks teha.

Doonor kui riigikaitsja

Doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuhi Ülo Lombi sõnul on eesmärk tutvustada veredoonorlust laiemalt.

«Meie projekt «Ka doonor on riigikaitsja» on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub selle inimestest. Võib öelda, et doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmises,» rääkis Lomp. «Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust ning vabatahtlikku abistamist.»

Doonoritelkide projekt saab teoks koostöös kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, linnavalitsuste, päästeameti, maan­teeameti, kaitseväe värbamiskeskuse, Kaitseliidu ja Eesti Punase Ristiga.

Lisainfot leiab internetist www.verekeskus.ee ja www.kliinikum.ee/verekeskus ning Facebooki fännilehelt Doonorid ja Sõbrad.