/nginx/o/2011/06/02/608964t1h649a.jpg)
Viljandi Valuoja põhikool peab täna pärimusmuusika aidas oma viimast vilistlaspidu, millega pannakse punkt 239-aastase õppeasutuse väärikale ajaloole.
Valuoja kool peab viimast pidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Valuoja põhikoolil peaks 240 aastat täituma alles tuleval aastal, otsustati, et vilistlaspidu tuleb ära pidada juba käesoleval kevadel. Järgmisel õppeaastal see kool ju enam tööd ei alusta ning sealsed lapsed õpivad edasi Jakobsoni gümnaasiumis.
Valuoja põhikooli nime võib tulevikus kohata vaid ajalooürikutes, juures daatumid 1772—2011.
«Omavahel arutades leidsime, et vaevalt Jakobsoni gümnaasiumi inimesed tahavad järgmisel aastal meie vilistlaspidu korraldada, sest ajad on ka nende jaoks keerulised,» nentis Valuoja põhikooli direktor Matti Orav.
Sestap otsustas koolipere anda vilistlaspeoga õppeasutusele hüvastijätuks korraliku aupaugu.
Matti Orav avaldas lootust, et tulemas on rõõmupidu, mitte kadunukese ärasaatmine.
«Mina küll ei tahaks kurba pidu,» tunnistas kuus aastat seda kooli juhtinud mees. «See võiks olla ikkagi rõõmsate taaskohtumistega sündmus, kus vilistlased kokku saavad. Kindlasti on ka emotsionaalseid ja tõsisemaid hetki, sest iga asi, mis lõpeb, on omamoodi kurb, kuid samas on see alati ka millegi uue algus.»
Direktor avaldas lootust, et loodaval riigigümnaasiumil läheb väärikas Valuoja kooli hoones hästi.
Üritused algasid eile
Armsa kooliga hüvastijätmise üritused hakkasid tegelikult pihta juba eile kell 10, kui Kaare kooli aulas peeti õppeaasta lõpuaktus.
Sealt liikus koolipere rongkäigus Hariduse tänavale, tühjalt seisva endise koolimaja juurde, kuhu istutati puu ja paigaldati mälestusmärk.
«Muidugi on kurb, et kool läbi saab ja et see ära kaob,» tunnistasid IXb klassi neiud Kadri Siro ja Helina Romantsov. «Pisar oli silmas, aga hoiame suuremaid emotsioone lõpuaktuse jaoks.»
Valuoja kooli majja rajatavasse riigigümnaasiumi need neiud ei tule — võrkpallis tugev Kadri Siro läheb hoopis Tallinna spordigümnaasiumi, Helina Romantsov jätkab haridusteed Tartu Kivilinna gümnaasiumis.
Ka pedagoogid tõdesid, et viimane koolipäev oli neile kurb.
«Kui aktusel viimast korda kooli hümni mängiti, siis pool saali nuttis,» sõnas huvijuht Anne Mäll, silmad vees.
Ajalooõpetaja Maiga Purgats oli aga rohkem pisaraid valanud eelmisel kevadel, kui Valuoja kooli pere pidi oma majast välja kolima ja Kaare kooli ruumides jätkama.
«Oleksime võinud selle aasta omas majas ära olla,» nentis ka inglise keele õpetaja Anne Upan. «Majandusinimesed kindlasti teadsid, et ehituse planeerimine võtab kaua aega, kuid ikkagi käituti laste suhtes hoolimatult.»
39 aastat Valuoja koolis töötanud muusikaõpetaja Ilme Stöör tõdes, et eile oligi ilmselt kõige kurvem päev, sest tuli laste ja koolimajaga hüvasti jätta. «Vilistlaspeol on juba palju rõõmsaid taasnägemisi,» lausus ta.
Kõik need pedagoogid jätkavad tuleval õppeaastal Jakobsoni gümnaasiumi koosseisus.
Täna tuleb pidu
Täna on enamik Valuoja kooli lapsi juba suvevaheajal, kuid paljud neist on hõivatud ka vilistlaspeo korraldamisega. Kell 18 pärimusmuusika aidas algav kontsert kannab pealkirja «Kool eile, täna, homme» ning seal laulavad, tantsivad ja näitlevad nii praegused õpilased kui vilistlased.
Pärast kontsertaktust on külalistel võimalik uurida vana koolimaja, mis on praegu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi valduses. Valuoja kooli hoone on avatud kella 19—20.
Õhtu jätkub tantsuga Estonian Brass Bandi saatel.
Matti Orava sõnul on vilistlaspeole oodata umbes 400 inimest.
Trükivärske vilistlasraamat
Tänaseks vilistlaspeoks jõudis trükikojast kohale ka 500-eksemplarine partii tuliuuest raamatust, mis kannab pealkirja «Valuoja kooli lapsed».
184-leheküljelisse teosesse on talletatud umbes saja vilistlase koolimälestused ja elutee kirjeldus.
«See on tegelikult järg raamatule «Kool Valuoja kaldal», mis ilmus õppeasutuse 235. aastapäeva puhul,» kõneles Matti Orav.
Ta selgitas, et pärast esimese teose väljaandmist oli koolirahval kindel soov seda teemat jätkata ja teha vilistlasraamat. Õpetaja Leili Närska hakkaski sellega tegelema. Mullu, kui selgus Valuoja kooli kadumine, otsustati raamat üllitada mitte järgmiseks juubeliks 2012. aastal, vaid õppeasutuse viimaseks vilistlaspeoks.
«Nüüd on see suur töö valmis saanud. Palju tänu Leili Närskale ja kõigile teistele, kes vilistlasraamatu loomisele kaasa aitasid,» sõnas direktor.
Raamatu on koostanud Leili Närska, toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar, küljendanud Piret Holtsmann ja tekstid arvutisse sisestanud Kristi Lepik.
Leili Närska ütles, et tegi seda raamatut väga hea meelega. Ajalooõpetajana on ta 27 aastat olnud Valuoja põhikoolis ka õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ning selle aja jooksul on lapsed teinud palju uurimusi just vilistlaste ja endiste õpetajate kohta.
«Seega oli mul materjali rohkesti,» tõdes pedagoog. «Mul on ka vilistlaste seas palju häid tuttavaid ning nad olid nõus aitama ja otsima teisi inimesi, kes oma kooliajast ja eluteest kirjutama soostuksid. Niimoodi ma selle materjali kokku korjasingi.»
Esimene persoon, kellest raamatus juttu tehakse, on loomulikult kindral Johan Laidoner. Talle järgnevad paljud teised vilistlased, kellest enamik on Valuoja kooli lõpetanud XX sajandil.
Raamatu lõpus jagavad oma meenutusi kooli viimase lennu, praeguse IXb klassi esindajad. Nemad on 50. lend alates ajast, mil õppeasutus hakkas kandma Viljandi 3. kaheksaklassilise kooli nimetust.
Leili Närska tõdes, et on Valuoja kooliga seotud olnud kogu oma elu. Õpetajana astus ta õppeasutuses ametisse 1966. aasta 1. septembril ning on töötanud seal ühtekokku 45 aastat. Ta on ka Valuoja kooli vilistlane, 1952. aasta lõpetaja.
«Selle muudatusega, et Valuoja kool kaob ära, ei lepi ma kunagi,» nentis naine. «Kui koolimajast mööda sõidan või kõnnin, on mul väga kurb tunne. Aga elu on selline ja sinna ei ole midagi parata.»
Õpetajal on suur soov, et pärast ümberehitust leitaks riigigümnaasiumis üks väike ruum, kuhu saaks tulevaste põlvede jaoks paigutada Viljandi linna kõige vanema kooli ajaloomaterjali.
Direktorit ootab uus kool
Saatusega on leppinud ka Valuoja kooli direktor Matti Orav.
«Mina olen 30. juunist Valuoja koolist koondatud ning saan need mured ja rõõmud jätta Jakobsoni gümnaasiumi direktorile,» lausus ta. «Arvan, et lahkun kerge südamega, sest olen teinud oma tööd ausalt, väärikalt ja hingega. Ja ma ei kahetse, et olen siin töötanud — see oli väga ilus aeg.»
Matti Orav on juba kandideerinud Tartumaa Rannu kooli direktori ametikohale ja selle konkursi võitnud.
«Aga nagu olen kolleegidele öelnud, pean siin kõigepealt ühe asja lõpule viima, alles siis saan mõelda edasisele,» lisas ta.
ARVAMUS
TÕNU KAASIK,
vilistlane ja hoolekogu esimees
Kaasikute suguvõsast peaks vilistlaste peole tulema kuus või seitse inimest.
Siin koolis on käinud minu õed-vennad, mina ise ja minu lapsedki. Sügisel oleks siia esimesse klassi astunud minu lapselaps, aga nüüd peab ta minema mujale.
Ei usu, et sellest nutupidu tuleb, elu läheb ikka edasi. Ütleme nii, et kooli kadumise mured on kümne aasta pikkuse koolireformi käigus juba üle elatud. Seda teemat on ju tõstetud edasi-tagasi ning oleme aru saanud, et kadumine on paratamatu.
Mingil ajal oli õhus ka võimalus, et Valuoja kooli maja pannakse sootuks kinni. Mul on hea meel, et peamaja jääb alles ning sinna tuleb uus ja huvitav sisu.