/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/06/01/607118t1h5a62.jpg)
Lehekuu algas mõnel pool Eestis lumesajuga, lõppes aga kesksuvele omasel kuumalainel.
Mai pakkus talve ja suve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla ütles, et Viljandi ilmajaam arvutas kuu keskmiseks õhutemperatuuriks 11,3 kraadi ehk 0,2 pügalat normist rohkem.
Kõige soojem oli kuu viimane päev, mil Viljandis kerkis õhutemperatuur 28,4 kraadini ja Harkus paiknev Tallinna ilmajaam mõõtis kuu äärmuseks 28,5 kraadi. Päikese käes kuumenes maapind siis Viljandi ilmajaama vaatlusplatsil 42,9 kraadini. Eesti maksimumi oli fikseerinud Võru jaam juba 11. mail: 48,2 kraadi.
Õhutemperatuur langes kõige madalamale 2. mail Valgas, täpselt —4 pügalani. Viljandis oli miinimum —2,4 kraadi.
Sademete hulgaks pani Viljandi ilmajaam kirja 57,5 millimeetrit. Aastakümnete vältel on mai normiks kujunenud 49,9 millimeetrit. Mujal sadas kõige enam Võrus ja kõige vähem Jõgeval, vastavalt 82,7 ja 34,5 millimeetrit.
Külli Loodla lausus, et maikuus oli mitmel pool äikest ning tuli rahet. Kuu algus aga üllatas talviselt: 2. mail langes mõnes kohas lund ja näiteks Ruhnus sai maa valgeks.
Kõige tugevam tuuleiil küündis Viljandis 14,7 meetrini sekundis 26. mail. Kümne meetrini sekundis või üle selle ulatusid puhangud üheksal päeval.
Viljandi ilmajaama päikesepaiste andur märkas lehekuul päikest 250,3 tundi. Eestis keskmisena paistis päike 278,7 tundi.