/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2011/06/01/606658t1h950e.jpg)
Viljandimaa puukoolidel on kevadine istikumüük läinud väga hästi ning marjapõõsaid kipub nappima.
Marjapõõsaistikud on otsakorral
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse puukooli spetsialist Kalju Lõivukene ütles, et neil on marjapõõsad juba otsas, vaid punast sõstart on natuke pakkuda.
«Täiesti müüdud on murelid, hapukirsid ning osa ploomisorte, napilt on pirne, otsas on enamik õunapuid,» loetles Lõivukene.
Tema sõnutsi on müük mulluse ja tunamullusega võrreldes olnud tunduvalt suurem. Kui eelmistel aastatel jäi aiandusuuringute keskuses suur hulk õunapuuistikuid müümata, siis tänavu seda hirmu ei ole: sealsed uued ja perspektiivikad sordid on ostjate hulgas väga nõutud.
Kasvatatakse kõhutäidet
Viljandimaa suurima istikukasvataja, Pollis tegutseva Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer ütles, et kuigi tootmismahtu on viimastel aastatel mitmekordistatud, hakkab paljusid istikuid nappima.
«Vägisi kipuvad otsa lõppema karusmarjad, mustad ja punased sõstrad ning, üllatus-üllatus, parajasti müüme viimaseid maasikataimi, ehkki paljundasime neid rohkem kui eelmistel aastatel.»
Päidre puukoolil on omanik Hillar Nassari sõnutsi pakkuda veel veidi musta ja punast sõstart, aga karusmarjaistikud on juba müüdud. «Eks me tõmmanud vahepealsetel aastatel, kui ostmine kõvasti kahanes, ka tootmist tagasi,» nentis Nassar.
Elmar Zimmer rääkis, et tänavu ostetakse kõike, mis tõotab tulevikus kõhutäidet. «Masu tõttu on paljud maja ümbrusest muru üles kaevanud ning istutanud asemele marjapõõsaid, õunapuid ja köögivilju.
Inimesed teavad, et oma aiast saab ikka ehtsat ja hääd kraami.»
Ka Lõuna-Eesti suurima istikukasvatuse Juhani puukooli projektijuht ja omanik Tiit Juhani tõdes, et tänavu on suur nõudlus tarbetaimede järele.
«Kõik söödav pakub huvi. Lisaks viljapuude ja marjapõõsaste istikutele lähevad hästi kaubaks maasikad ja vaarikad,» ütles ta. «Väga palju ostetakse meie aianduskeskusest kartuliseemet, tomatitaimi ja paprikat.»
Talupojatarkus
Tiit Juhani meelest on inimestes välja löönud talupojatarkus. «Vahepeal tundus, et toit on poes odav, ning paljud lõpetasid kasvatamise, aga masuaastatel hakati sellele jälle mõtlema. Nõukogude ajal kasvatati ju kõik ise. Nüüd tehakse seda taas uuesti ja see on igati tervitatav.»
Elmar Zimmeri teada on ka paljudes Tallinna müügikohtades istikutest nappus. Varasemate aastatega võrreldes on tema tähelepanekut mööda kasvanud huvi vähe tuntud uute asjade vastu. Populaarsust koguvad näiteks suurepärased marjakultuurid toompihlakas ja söödav kuslapuu.
Tiit Juhani jutu järgi on popiks muutunud need tarbetaimed, mida saab kasvatada rõdul ja terrassil. Selleks on kohandatud tomateid, kurke, maasikaid ja maitsetaimi.