/nginx/o/2011/05/30/604544t1he748.jpg)
Läti president Valdis Zatlers tegi nädalavahetusel riiklikus televisioonis ja raadios erakorralise pöördumise, kus teatas parlamendi laialisaatmise algatamisest.
Läti president soovib anda oma rahvale puhtama riigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen teinud otsuse rakendada äärmuslikke meetmeid. See presidendivalimiste eelõhtul tehtud otsus on mulle isiklikult raske ja põhiseaduslikult komplitseeritud,» rääkis ta. «Ma olen teadlik, et see otsus võib tähendada lõppu minu tagasivalimisele. Ma olen andnud presidendivande koondada kõik oma jõupingutused Läti hüvanguks. Minu kohus on toimida riigi, mitte enese huvides.»
Zatlersi sõnul tahab ta sellega teha lõpu olukorrale, et rahva raha on välismaiste firmade kontol ja mõned ringkonnad naudivad riigis eriõigusi.
«Mul on võimalus muuta asju paremuse poole ja minu kohus on seda ära kasutada,» lisas ta.
Järgmisel hommikul pärast seda, kui lõppes presidendikandidaatide esitamise aeg, ja selgus, et lisaks Valdis Zatlersile kandideerib riigipeaks ka endine Unibanka juht ning praegu roheliste ja talurahva liitu esindav seimi liige Andris Berzinš, alustas korruptsioonitõrje büroo ulatuslikke läbiotsimisi.
Reidid toimusid oligarhideks peetava Aivars Lembergsi, Andris Škele ja Ainars Šlesersiga seotud ettevõtteis, Ventspilsi linnavalitsuses ja Lembergsi kodus, Riia sadamas ja Air Balticu kontoreis, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Läti korruptsioonivastase võitluse büroo asejuhi Juta Strike teatel on ulatusliku korruptsioonijuhtumiga seotud üksteist isikut, neist kuus ametnikud.
Strike ütles, et lisaks on uurimise all 26 ettevõtet. Seni on büroo töötajad korraldanud 42 läbiotsimist. Need kõik on olnud seotud 20. mail alustatud juurdlusega, mis puudutab altkäemaksu võtmist, ametiseisundi kuritarvitamist ja rahapesu.
Abdris Škele ja Ainars Šlesers on seimi liikmed ja nii palus prokuratuur luba korraldada läbiotsimine ka Šlesersi kodus, millest seim aga ootamatult keeldus, mis omakorda ärritas presidenti.
Presidendi sõnul näitas seimi neljapäevane hääletus, millega otsustati Šlesersi kodus läbiotsimist mitte lubada, lugupidamatust ja usaldamatust kohtusüsteemi vastu.
Teisalt võib praegune president ka aduda, et seimis esimeses voorus valituks saada ehk 51 häält koguda on tal raske, sest kindlat toetust on talle lubanud vaid peaminister Valdis Dombrovskise valimisliit Ühtsus.
Seimi laialisaatmisega tekitas Valdis Zatlers pisut enam kui kuu enne ametiaja lõppu põhiseadusliku kriisi, sest siis pole Lätil korraga ei presidenti ega parlamenti.
Läti põhiseaduse 48. paragrahvi järgi on presidendil ajaliste piiranguteta õigus algatada seimi laialisaatmine.
Kui president seda teeb, tuleb välja kuulutada rahvahääletus. Kui üle poole valijaskonnast seimi laialisaatmist toetab, loetakse seim laialisaadetuks ning tuleb välja kuulutada uued parlamendivalimised, mis peavad toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul.
Kui valijad ei toeta rahvahääletusel seimi laialisaatmist, loetakse president tagandatuks ja seim valib uue riigipea.
Ajalised piirangud puudutavad ainult rahva õigust seimi laialisaatmist algatada. Põhiseaduse 14. peatüki järgi saab kümnendik valijaskonnast algatada selles küsimuses rahvahääletuse, kuid seda õigust ei saa kasutada presidendi ametiaja viimase kuue kuu ning uue seimikoosseisu esimese tegevusaasta jooksul.
ARVAMUSED
Jaak Jõerüüt,
Eesti endine suursaadik Lätis
See oli Läti presidendil hea samm. Mulle see meeldib. Esiteks, minu arvates tegi Valdis Zatlers väga riigimeheliku otsuse. Teiseks oli selles peale julguse ka loogikat. Kahtlemata käitus president Zatlers poliitikuna, kelle kohta on tavaks öelda, et tal on selgroogu.
Koalitsiooni lõhki ajanud hääletus näitas, et nii ei saa enam jätkata. Praeguse parlamendikoosseisuga uue koalitsiooni moodustamine oleks jätnud aga ühe probleemi kahest lahendamata.
Olen nõus Läti rahandusministri Andris Vilksiga, kelle sõnul on Läti majanduskriisist väljumas ning nüüd tuleks muu hulgas tegelda moraaliküsimustega poliitikas.
Andres Kasekamp,
Eesti välispoliitika instituudi direktor
Läti president Valdis Zatlers astus väga äärmusliku ja julge sammu. Nagu ta ise ütles, on ta sellega maha mänginud oma presidendiks tagasivalituks osutumise võimalused.
Teisipäeval pidid ju parlamendis olema presidendivalimised ning Zatlers oli veel hiljuti ainus kandidaat, ehkki ei olnud kindel, kas ta kogub parlamendi häälteenamuse. Nüüd äkitselt käib kogu mäng täispanga peale.
Kui president on teatanud parlamendi laialisaatmise algatamisest, aga rahvas seda ei toeta, peaks hoopis president tagasi astuma ja jätkav parlament valiks uue. Oletatavasti tuleb rahvahääletus juba 30. juunil. See on kuu aja pärast, pärast jaanipäeva, ja on küsitav, kas siis inimesed ikka lähevad selle poolt hääletama.
President mängib väga kõrgete panustega mängu. Praegu tundub küll, et rahvas toetab presidenti. Kogu asi algaski ju rahva suurest meelehärmist selle üle, et seim ei suutnud anda korruptsiooni vastu võitlemise büroole luba ühe parlamendiliikme, Ainars Šlesersi kodusid läbi otsida.
Eelmise aasta oktoobris, kui valitsus tagasi valiti, tundus, et Lätis on saavutatud mingi stabiilsus, kuid nüüd on jälle kõik õhus.