Siim Kiisler: euroraha jagamise uks olgu lahti
31. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisleri selgitust mööda tahab riik euroabi toel valmis saada võimalikult palju ehitisi ning seetõttu ei anta valdadele ja linnadele võimalust neile lubatud raha omatahtsi ümber tõsta.
Selsamal põhjusel ei saa ka Viljandi linn luba võtta osa lauluväljaku ehituseks reserveeritud raha ja kasutada seda kultuurimaja tarbeks. Lisaks teatas minister eelmisel nädalal, et lauluväljaku rahastamine polegi veel lõplikult kindel.
Aasta tagasi teatas siseministeerium, et Viljandi lauluväljaku ehitamiseks antakse abina 1,2 miljonit eurot. Eelmisel nädalal ütlesite, et lauluväljaku rahastamine pole kinnitatud. Kas aasta jooksul on midagi juhtunud?
Ei ole. Mullu juunis saatsin Viljandi linnavalitsusele kirja, kus teatasin, et maakondlikus KOIT-kavas (kohalike omavalitsuste investeeringute toetuste kava) on tekkinud reservraha, mis võimaldab toetust anda ka Viljandi lauluväljakule. Palusin kinnitust, et linn on valmis eeltöid finantseerima. Selle kinnituse ma sain ja lauluväljakule pandi raha kinni.
Mingi summa reserveerimine KOIT-kavas pole aga veel lõplik rahastamine. Raha saab Viljandi siis, kui on esitanud valmis projekti Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele (EAS). Seal kontrollitakse, kas see vastab nõuetele, kas vajalikud riigihanked on läbi tehtud ja muud seesugust.
Et Viljandi on väljendanud soovi lauluväljaku ehitusel nii mõndagi muuta ja projekti vähendada, peab EAS enne rahastamise kinnitamist selgeks tegema, kas see muudatuste järel üleüldse tingimustele vastab.
Kui ehitust on vähendatud sel moel, et lõpptulemus ei vasta püstitatud eesmärgile, ei saagi seda rahastada.
Kultuurimaja remondi projekt on valmis ja seda on ka juba vähemalt korra muudetud. Kas pole ohtu, et nende muudatuste tõttu keeldub EAS kultuurimaja ehitust rahastamast?
EAS jälgib kogu protsessi väga täpselt ja kui sealsetel ametnikel peaks tekkima kahtlusi, pöörduvad nad kohe minu poole, et küsida regionaalministri tõlgendust. Viljandi kultuurimaja küsimuses pole minu poole pöördutud, järelikult pole sellega probleeme esile kerkinud.
Miks on nii, et kui Viljandil peakski õnnestuma näiteks lauluväljaku juures raha säästa, ei saa eurotoetusest ülejäävat osa kasutada mõnel teisel Viljandi ehitusel, vaid see läheks Mõisaküla kultuurimaja tarbeks?
KOIT-kava moodustavad kindlad objektid. Raha ei anta mitte omavalitsusele, vaid konkreetse ehituse tarbeks. Viljandimaa omavalitsused on ise paika pannud nende järjekorra ja määranud igaühe maksimaalse toetuse summa.
Kui töö käigus peaks selguma, et ehituse saab valmis plaanitust odavamalt, läheb ülejääk reservi ja edasi KOIT-kava raha jagamisel esimesena joone alla jäänule.
Meie huvi on, et eurotoetuste abil tehtaks korda võimalikult palju objekte, mitte et neid korrastataks võimalikult kallilt. KOIT-kava ei ole selline ettevõtmine, kus need, kes piltlikult öeldes tuppa mahuvad, panevad enda järel ukse kinni ja hakkavad omakeskis raha jagama. Uks peab olema avatud ja kui midagi üle jääb, pääseb esimesena ukse taga olija samuti sisse.
Kui paljud ehitused odavnevad?
Paar aastat tagasi oli see üsna tavaline. Toona pöörduti minu poole teistsuguste ettepanekutega. Näiteks Karksi vald soovis vähendada omaosaluse määra.
Igale ehitusele on KOIT-kavas ette nähtud maksimaalne toetussumma, aga ka see protsent, mille peab kogumaksumusest tasuma omavalitsus. Et Karksi vallas muutus üks töö oluliselt odavamaks, soovis vald vähendada enda panustatava raha osa.
Mina sellega ei nõustunud. Seetõttu ei saanud Karksi kasutada maksimaalset toetussummat ja ülejääk läks reservi. Samas tekkis aga võimalus lülitada rahastamisprogrammi Viljandi lauluväljak.
Kui nüüd teha raha ümberjagamisel soodustusi Viljandile, oleks see ebaaus teiste suhtes, kes on varem lisaraha palunud.
Praegu ehitused siiski pigem kallinevad ja omavalitsustel tuleb neisse panustada palju enam kui algselt plaanitud. Kas siseministeerium on saanud teateid selliste ehituste kohta, millest omavalitsused kavatsevad loobuda ja eurotoetuse kasutamata jätta?
Viljandimaalt selliseid näiteid pole. Oleme üritanud küll vastu tulla sel moel, et lubanud ehituse mahtu vähendada. EAS-i ülesanne on siis olnud kontrollida, kas rajatise eesmärk saab ikkagi täidetud.
Eestis tervikuna on siiski ette tulnud, et vallad kaaluvad rahanappuse pärast ehitusest loobumist. Tihti on häda ka sellega, et ehitaja lahkub objektilt, jätkamiseks on vaja korraldada uus riigihange ja see muudab töö palju kallimaks. Jälgime seda suure murega ja üritame aidata nii palju kui võimalik.
Kui kaugel KOIT-kavaga ollakse? Kas ehitused on valmis või alles algusjärgus?
Tegime taotlemise kahes voorus. Esimese osa objektid on peaaegu lõpetatud. Teise vooru raha kasutamine käib. Ametlikult saab seda tarvitada 2015. aastani, kuid meie soov on, et töödega oldaks ühel pool 2013. aasta lõpuks.
KAVA
KOIT-kava raha tuleb Eestisse eurotoetusena ja kava kinnitab regionaalminister.
• Raha jagamine algab sellest, et omavalitsused esitavad eeltaotlused.
• Iga omavalitsus annab teada, mis on ehituse arvatav maksumus ja soovitava toetuse suurus.
• Objektide hindamiseks koostab regionaalminister maavanema abiga komisjoni.
• Kava peab heaks kiitma ka iga maakonna omavalitsuste liit.
• Omavalitsus peab ehituse hinnast tasuma vähemalt 15 protsenti.
• Et kava kinnitamisel omavahel kokkuleppele jõuda ja euroabi saada, on paljud vallad ja linnad nõustunud ka kõrgema omaosaluse määraga.
Allikas: «Sakala»