/nginx/o/2018/07/04/7955768t1h0314.jpg)
August Pulst kirjutas XX sajandi alguses Peeter Vekmannist ja Juhan Maakerist ehk Jussist, kes mõjusid oma pillimänguga kuulajale nii: «Kui Peeter mängima hakkas, siis juba esimesed helid tõid saali sellise vaikuse, et isegi nööpnõela kukkumist oleks võinud kuulda. Kui siis järg Jussi kätte jõudis ja ta oma pillil «Teemarsiga» lavale marssis, siis ei olnud aplausidel tulvil täiskiilutud saali ees enam lõppu. Otse marru mindi.»
Nüüdki otsib pärimusmuusika keskus seda, kes publiku otse marru ajab, ja seda ikka heas mõttes.
Keskus on välja kuulutanud konkursi, et selgitada välja tõeline vabariigi pillimängija. Kairi Leivo, kes on üks «Vabariigi pillimehe» võistluse algatajatest, usub, et õige pillimängija on hinnatud igas seltskonnas ja seda läbi aegade.
«Hea pillimängija tunnuseks on loomulikult pillimänguoskus, aga see ei ole ainus ja alati ka mitte kõige olulisem omadus. Mõnikord on see õige mängija hoopis äärmiselt hea karisma ja jutuga, teinekord on parimal eriliselt isiklik ja intiimne suhe pilliga, kolmandal aga erakordne traditsioonide tundmine, veenmisoskus ning funktsionaalsus ehk võime mängida just tantsuks,» kirjeldas Leivo ning lisas, et vabariigi pillimehe tiitliga tunnustatul on kõik need omadused koos ja vahest enamgi veel.
Konkursiga populariseeritakse pärimusmuusikat ja edendatakse pillimänguoskust. Kõik Eesti pillimängijad on oodatud osalema. Iga muusik võistleb iseenda eest ja osaleda võib kõikide pillidega. Loomulikult on «Vabariigi pillimehe» konkurss kvaliteedimärk ja võitja aunimetus on igale pärimusmuusikule kõrgeim tunnustus.
Konkursi tingimuste kohaselt peab osaleja esitama kaks eriilmelist pärimusmuusika lugu, mõlemad palad olgu pärit Eestist. Võistlejaid hindab žürii, mis koosneb Eesti pärimusmuusika ekspertidest. Registreeruda saab 1. augustini.
Võistumängimiseks läheb 9. novembril Viljandi pärimusmuusika aidas ja peaauhinna annab võitjale Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)