Keskkonnaagentuuri ilmunud aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aastate jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende põhjusi. Samuti antakse aruandes hinnang asurkondade seisundile ning tehakse tänavuseks jahihooajaks küttimisettepanekud.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja tõi seirearuandest välja tähelepanuväärsemad leiud.
Veeroja selgitust mööda on soojade talvede tõttu metskitsede arvukus kasvanud juba ligi viis aastat. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja nendega seotud liiklusõnnetuste arv.
Soojad talved on paraku soodustanud ka kärntõve levikut kährikkoerte ja rebaste seas, kellelt see häda on omakorda üle kandunud huntidele ja ilvestele. Möödunud aastal oli koguni pooltes meie hundikarjades kärntõves isendeid ja see on läbi aastate suurim näitaja.
Rauno Veeroja sõnul on lisaks metskitsele ja hundile huvitav jälgida metssea arvukuse ja küttimise trende. Lääne-Eestis on arvukus sigade Aafrika katku tõttu kiiresti kahanenud. Kagu-Eestis, kus katku tõttu metssigade arvukus juba eelmistel aastatel väga väikseks kahanes, on see viimasel aastal uuesti kosuma hakanud.
2014. aasta suve lõpus levis Eestisse sigade Aafrika katk. Nakatunud ala hõlmab praeguseks peaaegu kogu Mandri-Eestit ja Saaremaad ning katkuvaba on veel vaid Hiiumaa. Nakatunud aladel on metssea asustustihedus väga väikeseks muutunud.
Hundi arvukus oli 2017. aastal eelnenud aastaga võrreldes vähenenud ning suurenenud küttimissurve tulemusena on see tänavu eeldatavasti kuni viiendiku võrra madalam.
Tunduvalt intensiivsemaks muutunud küttimise tulemusena näitab põdra arvukus mõõdukat kahanemist, jäädes paljudes jahipiirkondades ulatuslike metsa- ja liikluskahjude tekke riske silmas pidades siiski veel suureks. Põdra asurkonna suurus 2018. talvel jäi seireandmetele tuginevalt vahemikku 13 000-14 000 isendit.
Ilvese populatsiooni suurus on jõudsalt paranenud toidubaasist hoolimata veel kaugel alla soovitud miinimumtaset, kuid väljendab selgelt suurenemist. Samas on keskkonnaagentuur teinud ettepaneku ilveseid ka tänavu mitte küttida.
Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib rakendada suurt küttimissurvet nagu eelmisel aastal. Samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse.
Punahirve arvukus on eelmiste aastatega võrreldes valdavalt püsinud või isegi veidi suurenenud ning liigi levikuala riigi mandriosas laieneb. Kindlasti tuleks järgmistel aastatel kärpida punahirve arvukust Saaremaal, kus sellest on kujunenud nuhtlusliik.
Metskitse arvukust oleks osas maakondades vaja juba piirata ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada. 2018. talvel elas Eestis arvutuslikult suurusjärgus 120 000-130 000 metskitse.
Keskkonnaagentuuri ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitusest saab lugeda siit.