Kaitsevägi praakis välja andeka noormaadleja

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noormees suudab enamiku meestest maadlusvõttega seljatada, aga Eesti kaitsevägi teda teenistusse ei kutsu.
Noormees suudab enamiku meestest maadlusvõttega seljatada, aga Eesti kaitsevägi teda teenistusse ei kutsu. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kaitseväeteenistuse arstlik komisjon tunnistas Tuleviku klubisse kuuluva perspektiivika maadleja Ragnar Kaasiku tegevteenistuseks kõlbmatuks.


Komisjon tuvastas, et 179 sentimeetri pikkuse ja 114 kilogrammi kaaluva Ragnar Kaasiku kehamassiindeks on 36 ehk ühe võrra suurem näitajast, millega ajateenistusse võetakse.



Noormees, kes ei tea enesel ühtki tõsist tervisehäda olevat, oli väljapraakimise üle üksjagu üllatunud. Vabamaadluses noorte ja juunioride Eesti meistriks tulnud Kaasik arvas, et saaks sõjaväes kenasti hakkama.



«Kui ma oleksin tahtnud vabatahtlikult minna, oleksin pidanud selleks tegema sooviavalduse, aga nii väga ma sõjaväkke ka ei kipu,» ütles maadleja.



Ragnar Kaasik on aastatega kodutalus rammu kogunud. «Isal on Paistu asula lähedal talu ja ma olen lapsest saadik maatööd teinud,» rääkis ta.


Füüsiliselt tugev noormees on Aarne Kõivu käe all maadlusega tegelnud kümme aastat. Seda, kui kõrgele ta spordis jõuda tahab, Kaasik öelda ei osanud, aga kindlasti lubas tänavu Eesti täiskasvanute hulgas kolmandaks tulnud noormees sportimist jätkata.



Läinud aasta kevadel lõpetas Ragnar Kaasik Vana-Võidu kutsekooli ehitajana ja praegu teeb ta torumehe tööd. «Pärast tööpäeva lõppu ja laupäeviti käin trennis. Treeningud kestavad poolteist kuni kaks tundi,» lausus ta.



Tuleviku maadlusklubi president Valdeko Kalma ütles, et poiss on küll tugeva kondiga, aga mitte paks. «Ragnar on väga heade füüsiliste eeldustega noormees, keda hoolsa treenimise korral ootab Eesti tippu tõusmine.»



Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Meeli Hunt teatas, et kaitseväekohustuslastele esitatavad tervisenõuded on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega, et kaitseväeteenistusse võetavad isikud oleksid võimelised teenistusülesandeid täitma ning nad oleksid teenistusülesannetega kaasnevate terviseriskide eest kaitstud.



Kehamassiindeks on Hundi sõnul üks kaitseväeteenistuskõlblikkuse hindamise kriteerium. Kui inimene on rasvunud, ületab kehamassiindeks 35 kilogrammi ruutmeetri kohta ning kurtumuse ehk kurnatusseisundi puhul jääb see alla 18.



«Kehtestatud piirnormi ületamise korral on tõenäoliselt tuvastatav organismi haiguslik seisund, mille puhul on kestev füüsiline koormus vastunäidustatud, sest sellega kaasnevad täiendavad terviseriskid,» selgitas Meeli Hunt. «35 ületava kehamassiindeksi puhul on selleks peamiselt lihasluukonna ja vereringeelundite haigused.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles