Nädala rahulolematus. Maa lännu, teed põle

Kergliiklustee märk Foto: Arvet Mägi (Virumaa Teataja)

Inimesed võivad olla küllaltki altruistlikud. Kui neile tehakse kenasti selgeks, et suure eesmärgi nimel oleks vaja oma isiklikes huvides mõnevõrra järele anda, on nad sageli lausa üllatavalt kiiresti nõus seda tegema. Pead tõstnud kogukonnavaim, mis õpetab üksnes oma koduesise asemel terve piirkonna peale mõtlema, aitab muidugi kaasa.

Kui aga inimesed teevad kompromisse ja sellest ei sünni üldist kasu, muutuvad nad kõigepealt kärsituks ja seejärel juba rahulolematuks. Täpselt nii on juhtunud mitme Viljandi–Tartu maantee äärse küla elanikega, kes müüsid mõne aasta eest maanteeametile soodsa hinnaga maad, et sinna saaks rajada kergliiklustee. Kuid mida pole, seda pole. Ja kunas tee tuleb, ei oska amet täpselt öelda. Nagu kohalik Eda Palatu Sakala veergudel resümeeris: «Maa on lännu ja teed pole.»