Kõht täis ja pea selgeks Viljandi moodi

Viljandi lossivaremeid külastavad ka need, kes Lonely Planeti lehelt neid üles ei leia. Foto: Elmo Riig

Kui paljud eestlased pakivad kohvrid ja põrutavad sombuse põhjamaa suve eest kusagile Vahemere äärde, siis mõned pöörased inimesed otsustavad hoopistükkis vastupidise suuna kasuks. Ei ole ühelgi hooajal ka Viljandi tänavatelt puudunud arusaamatus keeles kõnelevad fotoaparaadi ja vöökotiga maailmauudistajad.

Oma silm on kuningas, aga esimene pilguheit sihtpunktile tehakse paratamatult internetis. Kuidas siis sealt meie asjalood paistavad?

Mõistagi reisitakse ennekõike selleks, et ilma näha. Et avastada põnevaid paiku, kohtuda uute inimestega ja kogeda midagi sellist, millest koduõuel edasi-tagasi marssides unistadagi ei oska. Pole kahtlust, et Viljandil on pakkuda palju. Võite ju ohkida, et kes see ikka tahab mäe otsas kahte lagunenud müürijuppi näha, aga kui satute samalaadsesse paika mõne tuhande kilomeetri kaugusel, on teilgi silmad suured nagu kaktuse otsa istunud leemuril ja selfikepp vihiseb õhus justkui Ita Everi kepp «Nukitsamehe» filmis.