100 miljonit Läti plekkpurki ähvardavad Eesti metsaaluseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Selline kogus Lätist toodud joogipurke- ja pudeleid jäetakse Jämejala teeristi taarakeskusesse umbes nädala jooksul. Raha nende eest toojad ei saa, kuid vähemalt ei jõua prügi loodusesse.
Selline kogus Lätist toodud joogipurke- ja pudeleid jäetakse Jämejala teeristi taarakeskusesse umbes nädala jooksul. Raha nende eest toojad ei saa, kuid vähemalt ei jõua prügi loodusesse. Foto: Marko Saarm

Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Romek Taldrik käib Lätis poes kaks-kolm korda nädalas, sest tema kodu on piiri lähedal. Tema ostukorvi satub tihti ka odavat õlut, mille taaraga pole aga suurt midagi peale hakata. Erinevalt Eestis müüdavatest jookidest ei kuulu selle pakend pandisüsteemi ning et selle eest raha ei maksta, pole midagi ka tagasi küsida.

Piirikaubanduse mõju Eesti aktsiisi laekumisele on selge olnud juba mõnda aega. Ent eelarveaugu kõrval tõotavad Lätist toodavad õllelaadungid tekitada Eestis prügimägesid, sest sealt ostetud taara meie pakendiringlusesse ei lähe. Kogused on sealjuures kolossaalsed, ulatudes õlletootjate andmetel iga päev 300 000 plekkpurgini.

Tagasi üles