Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedulaste omast viletsam?

Swedbanki peaökonimist Tõnu Mertsina

FOTO: Toomas Huik (Postimees)

EUROOPA LIIDU statistikaameti ehk Eurostati eelmise nädala alguses avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta (kui riikidevahelised hinnaerinevused on välja taandatud) olid möödunud aastal 72 protsenti liidu keskmisest ning meist tahapoole jäi vaid viis riiki. Leedu oli oma 88 protsendiga aga Euroopa Liidu riikide keskmiste hulgas.

Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?

KESKMINE PALK Leedus oli käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 71 protsenti Eesti omast (lätlased said 77 protsenti meie palgast), kusjuures Euroopa Liidus on Eestist väiksem bruto- ja netopalk üheksas riigis. Samuti on Leedus hinnatase meie omast madalam: tarbekaupade ja teenuste hinnad on seal 65, meil 79 protsenti liidu keskmisest. Teisisõnu: meie hinnad on rohkem lähenenud Euroopa Liidu keskmisele.

Madalamast hinnatasemest ja madalamatest palkadest hoolimata tarbivad aga leedulased inimese kohta kaupu ja teenuseid üheksa protsenti rohkem kui meie (kui statistikat uskuda). Leedus moodustavad eratarbimiskulutused 64, meil aga 59 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

ERATARBIMISE mahtu peaks võrdlema inimeste sissetulekutega. Kui sissetulekud on tarbimisest suuremad, suudavad inimesed säästa. Säästud on aga puhvriks võimalike riskide vastu.

Eesti inimeste tarbimiskulutused on tublisti väiksemad kui nende sissetulekud ja seetõttu on meil suudetud viimasel kümnel aastal ka korralikult säästa. Eesti majapidamiste säästumäär on nende kasutatava tulu suhtes Euroopa Liidu keskmise lähedal. Seevastu ületavad leedukate tarbimiskulutused nende sissetulekuid või on nendega vaevu tasakaalus. Selle tagajärjeks on peaaegu olematu ja mõnel aastal isegi negatiivne säästumäär.

Kui lisada siia juurde veel eluasemeinvesteeringud, jääb Eesti majapidamiste eelarve endiselt positiivseks, samas kui Leedus on see juba pikemat aega negatiivne. Seega võiks öelda, et leedulaste tarbimiskulutused on liiga suured, mis võib näiteks majanduslanguse korral sundida neid oma tarbimist tunduvalt vähendama.

EESTI INIMESTE elatustase oleks Eurostati andmetel leedulaste omast kehvem vaid suletud majanduse korral, kui me ei peaks oma palku ja hindu teiste riikidega võrdlema. Inimesed reisivad palju ning seetõttu on tähtis, kui tugev ostujõud on neil teistes riikides.

Et eestlaste palgad on meie lõunanaabrite omadest kõrgemad, saame välismaal lubada endale rohkem kaupu ja teenuseid kui nemad. Seega on Eesti inimeste ostujõud välismaal suurem. Samuti oleme paremini harjunud kõrgema hinnatasemega.

KOKKUVÕTTEKS võib öelda, et Eesti kuulub küll Euroopa Liidu madalama ostujõuga riikide sekka, kuid võrreldes oma lõunanaabritega läheneme rikkamatele riikidele kestlikuma tarbimismudeliga. Hinnaerinevuste väljataandamisel on Eesti inimeste kodumaised tarbimiskulutused liidu riikide võrdluses küll suhteliselt tagasihoidlikud, kuid meie ostujõud teistes riikides on tunduvalt parem. Samuti jääb keskmisel Eesti elanikul tarbimisest järele piisavalt puhvreid, et võimalikke majandusšokke pehmemalt üle elada. Võrdluseks toodud leedulaste tarbimiskulutused on seevastu liiga suured ja tekitavad neile liigseid riske.

Tagasi üles