Muuseum tegi sünnipäeva puhul fondid valla

Näitus ”Viljandi muuseum 140” on pühendatud inimestele, kes on tegelnud Viljandimaa ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Ekspositsioon on kujundatud anonüümse ajaloouurija-kollektsionääri kabinetina 1930. aastate teisest poolest. Fotol keskel on näituse koostaja Ain-Andris Vislapuu. Foto: Viljandi muuseum

Fondinäitusega "Viljandi muuseum 140" tähistakse 140 aasta möödumist muuseumi asutamisest. Näha saab eriilmelisi museaale pika aja jooksul kogutust, nende hulgas on ka Egiptuse muumia.

Väljapandu hulgas väärivad Eesti tingimustes haruldase lapsemuumia kõrval tähelepanu mündi- ja looduskogu eksponaadid. Viimaste hulgast võib mitmesuguste sarvenäidete ja kaavikute kõrval leida kivistisi, tarva pealuu ja mammuti hamba. Kunstikogu esindavad enamasti von Helmerseni perekonnalt 1939. aastal kodu-uurimise seltsile annetatud XIX sajandi portreed ning samast kogust pärinevad skulptuurid. 

Relvadest saab teiste seas vaadelda Napoleoni sõdade aegset Prantsuse musketit Charleville ning Saksa päritolu mereväekarabiini. Välja on pandud ka tsunftide ja seltside materjale, sealhulgas Viljandi Käsitööliste Abiandmise Seltsi esinduslik lipp-standard. Arheoloogiakogu esindavad juhuleiud, etnograafiakogu eksponaatidest saab näha puidust lauanõusid ja luuilustustega hobusepäitseid. Näitust illustreerivad muuseumi raamatute kogu vanaraamatud, mida leiab nii vitriinides kui ka töölaual.

Muuseum on varasemal perioodil olnud seotud kahe olulise humanitaarseltsiga. Esimene neist, Viljandi kirjanduslik selts, tegutses aastatel 1878–1915 ja teine, Viljandi kodu-uurimise selts, 1929–1944. Mõlemad jõudsid muu tegevuse kõrval luua rahvale avatud ekspositsiooni, mis tutvustas muinsuste kogumist, kaitset ja uurimist. Seltsidega oli seotud hulk huvilisi, kes isiklike ressursside najal tegelesid kohaliku ajaloo uurimise ning vanavara kogumisega, enne kui selle eest hakkas hoolt kandma riik. Ajaloolastest ja harrastajatest peab nimetama selliseid entusiaste nagu Theodor Schiemann, August Westrèn-Doll, Alfred Kivirähk, August Mikk ja Tõnis Parri.

Fondinäitus ongi pühendatud inimestele, kes on tegelnud Viljandi linna ja maakonna ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Ekspositsioon on kujundatud 1930. aastate teisest poolest pärineva anonüümse ajaloouurija-kollektsionääri kabinetina, mis on täidetud kultuuriväärtusliku vanavaraga. Muuseumi teatel esitletakse eksponaate mõnevõrra tavatult, need on välja valitud ja grupeeritud selliselt, nagu need võisid omal ajal olla kollektsionääri töökabinetis. Kui muuseumid lähtuvad näitusi korraldades tavaliselt mingitest teaduslikest aluspõhimõtetest või teemadest, siis koguja võis lähtuda kas või sellest, mis ajal üks või teine asi oli saadud või kelle käest, aga ka sellest, kuidas muinsused omavahel sobivad.  

Näituse koostas teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu koostöös koguhoidjatega.

Näitust saab vaadata 10. novembrini.