:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7353265t1h4e2e.jpg)
/nginx/o/2018/06/23/7917591t1h8395.jpg)
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas, et teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud Alfons Rebase mälestustahvel, mis eile Mustlas avati, on paigaldatud eraalgatusel ning riik ei ole sellega seotud.
Riik ei ole Rebase mälestustahvli üles pannud ühinguga seotud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alfons Rebase mälestustahvel paigaldatakse Mustlas eramaja külge Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu initsiatiivil. Tegemist on erainitsiatiiviga, millesse riik ei ole kaasatud,» vahendas uudisagentuur BNS valitsuse kommunikatsioonibüroo seisukohta.
«Alfons Rebasele on varem paigaldatud mälestusplaat Viljandisse. Eesti sõdurid pidid teises maailmasõjas sõdima erinevates vormides ning nende sõdurite mälestust tuleb hoida väärikalt. Mil viisil neid otsustatakse mälestada, on igaühe hea maitse ja tunnetuse küsimus," seisab uudisteagentuuri sõnade järgi valitsuse kommunikatsioonibüroo vastuses.
Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu liige Jaanika Kressa rõhutas Sakalale, et Alfons Rebasele kuulub kõrgeim sõjaväeline autasu, mida eestlane kunagi on saanud.
Viljandi vallavanem Alar Karu on Sakalale öelnud, et kuna mälestustahvel tuleb eramaja seinale, ei olnud selleks vaja valla luba. «Kuna ta on osa Mustla ajaloost, siis on tema mälestuse jäädvustamine igati teretulnud,» sõnas vallavanem.
2002. aastal avati Pärnus teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võideldes hukkunute mälestusmärk, kuid võeti maha üheksa päeva pärast, kui toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.
2004. aasta augustis pandi sammas püsti Lihulas. 2. septembril andis valitsus regionaalministrile ja siseministrile korralduse võtta mälestussammas maha, sest see on Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata püstitatud ebaseaduslik rajatis, mis kahjustab Eesti mainet hoolimata selle algatajate eesmärkidele. Samba mahavõtmine sama päeva õhtul lõppes kokkupõrkega elanike ja politsei vahel. Toonane peaminister Juhan Parts tunnistas, et valitsus lasi Lihula mälestusmärgi kõrvaldada välispoliitilistel põhjustel. Monumendi teisaldamise tunnistas Parts äärmuslikuks sammuks.