Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/04/7883621t1he673.jpg)
/nginx/o/2018/06/19/7911155t1h447f.jpg)
Koeraomanikele tähendab puhkuse planeerimine tihti peavalu, sest napib kohti, kuhu lemmik mõneks ajaks hoiule anda. Kui täpne olla, jagub hotellikohti Viljandimaal korraga vaid kahele koerale.
Viljandi loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli sõnul on koerahoiuteenuse vajajaid palju ning kuigi varjupaik hoiuteenust ei osuta, pöördutakse selle küsimusega sinna tihti. Ainuke Viljandimaal tegutsev koerahotell, mis varjupaigale teada on, ei jõua kõigi tahtjate koeri aga majutada.
Plaan hotelli laiendada
Viljandi külje all Mäeltkülas on ettevõtte Koeratreener koerahotell tegutsenud kolm aastat. Et koerte hoidmine ei ole selle omaniku Kaire Tease põhitöö ning majutatavate arv on piiratud, on ta suvisel ajal pidanud paljudele ära ütlema. Omanik, kes tegeleb ka koerte treenimise ja omanike nõustamisega, märkis, et võtab korraga majutada kaks koera, kuid et tahtjaid jagub nii Viljandimaalt kui ka väljastpoolt, on plaanis tulevikus kohti juurde teha.
Koerahotelli ööpäeva hind jääb 10 ja 16 euro vahele. Teas selgitas, et maksumus sõltub sellest, kas klient on õue- või toakoer ning kas parajasti on suvi või kütteperiood. Võrdluseks võib tuua, et Tartumaal asuvas Umõt Koertehoius maksab ööpäev 20–25, Kohilas Koitla koerahotellis 15 ning mitmes linnas tegutsevates Petcity loomahotellides 15–27 eurot.
Teas märkis, et hotelli võetakse vaid vaktsineeritud koeri, kellele on oma toit kaasas, sest söögivahetus võib niigi võõras keskkonnas viibivale loomale stressi tekitada.
Koeraomanik Lenna Põder kinnitas, et tema pooleaastane lemmikloom Samuel sai peremehest eemal veedetud nädalal kenasti hakkama, olgugi et see oli tema esimene hotellikogemus.
/nginx/o/2018/06/19/7911156t1h3601.jpg)
Liisi Tamre ütles, et ka tema koerale ei tekitanud hotellis veedetud aeg stressi. «Koeral olid ka päris head tingimused,» nentis Tamre. Talle meeldis, et loomal oli liikumiseks palju ruumi, kuid sellest hoolimata peab ta koerahoiuteenust kogu Eestis raskesti kättesaadavaks ning koerte hotelliteenust pigem vähe levinuks.
Nõuded on karmid
Viljandi loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli hinnangul napib koerahotelle seepärast, et hoiuteenuse pakkujatele on seatud üsna karmid nõuded. «Kindlasti peab olema veterinaarameti nõusolek,» kommenteeris Mängli ettekirjutusi ja lisas, et ühel loomal peab olema vähemalt 40 ruutmeetrit liikumisruumi.
Varjupaigas ei ole Mängli sõnul kunagi hoiuteenust pakutud, sest selleks oleks vaja eraldi territooriumi ja puure. «Varjupaigas olevad loomad ei tohi hoiuteenuse loomadega ühes ruumis olla,» selgitas ta.
Varjupaiga juhataja sõnul on eriti palju hoiuteenuse vajajaid puhkuste perioodil, kuid selle kohta küsitakse ka muul ajal, näiteks kui peremehel tuleb haiglasse minna.
Mängli sõnul oleks hoiuteenust vaja ka kassidele. Ühtegi ametlikku kohta, kus Viljandimaal peale koerte teistele loomadele hoiuteenust osutataks, varjupaiga juhataja ei tea.
Koerahoiuteenuse pakkujaid leiab näiteks Tartumaalt. Tähtveres tegutseva Umõt Koertehoiu juhatuse liige Marge Grauberg nentis, et Viljandimaalt on sinna mõni üksik koer toodud küll. «Enamasti tahavad inimesed koera võimalikult kodu lähedale jätta,» lisas ta.
Kohilas tegutseva Koitla koerahotelli omaniku Tiina Mägi sõnul käib neil teistest maakondadest kliente, kuid seda, kui palju viljandimaalaste koeri majutatud on, ta öelda ei osanud. Kuigi Mägi sõnul on Tallinna ümbrusesse viimaste aastatega rohkem koerahotelle tekkinud, tundub puhkusteaja alates ikka, et teenusepakkujaid jääb väheks. Mägi lisas, et tal on isegi selliseid kliente, kes enne lennupiletite ostmist koerahotelli helistavad, et vaba koha olemasolus veenduda.