Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/10/7770585t1h5756.jpg)
MEIL ON PÕUD. Juba pikemat aega pole märkimisväärselt sadanud. Kängu on jäänud vilja- ja heinakasv. Metsad on väga tuleohtlikud.
Kuivuses on vähem sääski ja teisi putukaid. Linnupesades hakkavad aga pojad lennuvõimeliseks saama ning mida suuremaks nad kasvavad, seda rohkem toitu nad vajavad. Kui emaslind munes, ei teadnud ta, kui rängaks osutub poegade üleskasvatamine, kui väheks jääb põuaga toitu.
Nüüd leiame puude ja põõsaste alt linnulaipu või hädiseid tegelasi, keda vaadates läheb süda härdaks. Paraku ongi loodus julm või julmalt praktiline: nõrgemad heidetakse kõrvale. Et jaguks toitu ülejäänutele. Põuaga on see paratamatu.
Kui leiad maast linnupoja, on see suure tõenäosusega pere kõige nõrgem isend. See, kes ongi hukule määratud.
Jah, on olnud juhtumeid, et inimene on linnu koju viinud ja teda päevade viisi poputanud ning sügiseks on sellest heidikust saanud eluloom. Kuid mõistlikum on leitud lind rahule jätta lootuses, et üksijäetus on juhus ja linnuvanemad tegelevad oma pojaga edasi.
Kui tundub, et lind vajab siiski väga abi, helistage keskkonnainspektsiooni numbril 1313. Tuleb silmas pidada, et metsloomadel on palju parasiite, nagu kirbud ja täid. Lindudel on need eriti pisikesed. Inimest otseselt need ei ohusta, kuid tundmatu linnuga tegeldes võite kogemata parasiite koduloomadele edasi anda.
MIDA TEHA?
Põuaga on mõistlik panna siia-sinna veenõusid. Hea, kui need on madalad vaagnad või taldrikud. Osa veenõusid tuleb panna maast kõrgemale lindudele ja teised madalale, hekkide või põõsaste alla siilidele.
Selleks et taldrik kindlamalt paigal püsiks, tasub keskele panna parajas mõõdus kivi. Ning kui juba kord on veevõimalus loodud, tuleb vett vahetada iga päev.