Viljandi ettevõte ja ettevõtja said koos Tallinna TV eksjuhiga kriminaalsüüdistuse

Tallinna TV eksjuht Toomas Lepp Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Prokuratuur esitas Viljandi ettevõtjale, temaga seotud osaühingule ning tema abikaasale süüdistuse, mille kohaselt aitasid nad Tallinna TV endisel juhil Toomas Lepal omastada enam kui 200 000 eurot sihtasutuse Tallinna Televisioon raha.

Prokuratuuri süüdistuse kohaselt omastas Lepp sihtasutuse raha näiliste tehingute abil ajavahemikul 2013–2016.

"Omastamiseks kasutas Toomas Lepp KVA Telecom OÜ esitatud arveid, mis esitati saadete "Keskkonnanädal" ja "Vaba mõtte klubi" tootmise eest. KVA Telecomist kanti raha edasi omakorda juba Toomas Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ. Süüdistuse järgi puudus KVA Telecomil endal võimekus eelnimetatud saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeediast – nii "Keskkonnanädal" kui ka "Vaba mõtte klubi" toodeti, kasutades Tallinna Televisiooni ruume, seadmeid ning operaatoreid," võib lugeda prokuratuuri pressiteatest.

KVA Telecom kuulub Viljandi IT-ettevõtjale Valter Kraavile. Prokuratuuri teate järgi on lisaks Toomas Lepale esitatud samas kriminaalasjas süüdistus juriidilisele isikule, osaühingule KVA Telecom ning selle juhatuse liikmele Valter Kraavile ja raamatupidajale Lea Kraavile, kes on Valter Kraavi abikaasa. Kõiki kolme süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises. Lea Kraavit süüdistatakse lisaks dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Ühe kahtlustatava, Tallinna TV endise juhatuse liikme suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõttel.

Võimaliku konfiskeerimise tagamiseks on arestitud süüdistatavate valdusest leitud sularaha ning süüdistatavatele kuuluvaid kinnistuid.

Valter Kraavi on varem teema kommenteerimisest Sakalale keeldunud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et süüdistuse järgi on avalikkuse informeerimiseks loodud telekanali juht kahetsusväärselt oma positsiooni ära kasutanud ning telekanali raha ebaseaduslikult iseenda kasuks pööranud.

"Sisuliselt on tegemist järjekordse kurva näitega, kus inimene, kellele on usaldatud ligipääs maksumaksja rahale, on seda usaldust kuritarvitanud ning avalikkuse hüvanguks mõeldud raha isiklikeks kuludeks kasutanud," ütles Kivioja.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul suurendab ametipositsiooni ärakasutamine vaid ebaausalt toimetava inimese rahakotti.

"Eelkõige on sellises olukorras aga kannatanu asutus, kes peab tegelema kahjude likvideerimise ja riskide maandamisega. Sõltuvalt ametipositsioonist võib tekitatud kahju olla mõjutanud ka ostetud teenuse hinda, rikkunud ausat konkurentsi ja vähendanud avaliku teenuse usaldusväärsust. Korruptsiooni vähendamiseks saavad kõik anda oma panuse ning üks viis on sellest teavitada õiguskaitseasutusi," sõnas Ombler prokuratuuri avalike suhete osakonna vahendusel.

Kriminaalmenetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.