Jooke pakub 26 pruulikoda. Meister tunneb oma märjukese teiste seast ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Oma lapse tunnen ikka teiste hulgast ära ja eks see käsitööõlugi ole nagu oma laps,» ütles Lehe pruulikoja pruulmeister Tarmo Tali.

Keilast Viljandi Õllefestile tulnud perefirma esindaja jäi esimese festivalipäeva rahvahulgaga rahule. «Päev oli tore: käis palju uudistajaid ja uute maitsete proovijaid. Hästi mõnus ja tore õhkkond. Ootus oli võib-olla natuke suurem, aga tegelikult on Viljandi ju üsna väike linn, tuhandete huviliste voorimist pole mõtet ette kujutada,» rääkis ta, lisades, et festivali teine päev algas toredalt: esimene ost tehti mõni minut pärast avamist. «Üks härra tuli uksest joonelt Lehe leti juurde ja võttis ühe kaheksapudelilise komplekti.»

Huvi õllepruulimise vastu sai Tarmo Talil alguse aastaid tagasi välisreisidel, kui tal õnnestus degusteerida väiketootjate jooke. «Maitsed olid väga huvitavad ja hakkasin ise ka proovima,» jutustas ta. «Kui olin viis aastat pruulinud, hakkas käsitööõlle laine Eestisse jõudma, siis tuli pruulimine laiemalt ette võtta. Kõik algas aga ikkagi sellest, et tahtsin ise paremat õlut.»

Tagasi üles