/nginx/o/2011/05/26/598520t1h280d.jpg)
Ühes Eesti väikelinnas tegid lastekaitsjad pool aastat tagasi õudse avastuse: nad leidsid suurest paneelmajast neli nälginud ja haiget väikelast, kes olid kasvanud koos koertega, kirjutab Sulev Vedler eilses «Eesti Ekspressis».
Lapsed elasid kui loomad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed sõid loomadega ühest kausist, haukusid võõraste peale, nutmise asemel niutsusid ja ulgusid ning pissisid jalga tõstes nurka. Laste piinamine oli kestnud kuid, kuigi majarahvas oli kutsunud mitu korda politsei.
Lastekaitsjad ütlesid, et polnud nii hullu juhtumit kunagi varem näinud ega suutnud uskuda, et midagi sellist võib juhtuda XXI sajandi Eestis.
Ema ja tema elukaaslane väitsid, et pole midagi hullu teinud ja neilt ei tohi lapsi ära võtta. Lapsed tagasid neile toetuste ja vanemapalga kaudu igakuise kindla sissetuleku.
Politsei teatel kolis «Eesti Ekspressis» kirjeldatud perekond nende praegusesse elukohta möödunud aasta suvel ning oktoobrist alates sai politsei nende juurde neli väljakutset. Viimasel korral otsustas politsei lapsed perest eraldada.
Ida prefektuuri pressiesindaja Marit Liik ütles, et esimesed kolm väljakutset puudutasid avaliku korra rikkumist või peretüli, kuid siis polnud lapsed kodus üksi ning politseinikud ei märganud ka hügieeniga nii tõsiseid probleeme, nagu kirjeldatakse leheloos.
Tõsised kahtlused tekkisid politseinikel Liigi sõnul pärast seda, kui nad reageerisid neljandale väljakutsele, ning siis otsustasid nad lapsed perekonnast eraldada ja kutsusid kohale ka kiirabi. Seejärel edastati info abi vajavate laste kohta ka lastekaitse telefonile.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on tegemist täiesti uskumatu juhtumiga. «Olles ka ise pisipoja isa, oli seda artiklit pea võimatu lõpuni lugeda. Selline käitumine ja laste kohtlemine on täiesti mõistetamatu,» nentis ta.
Ministri sõnul tuleb kõigepealt selgeks teha, mis täpselt tehti või tegemata jäeti. «Emotsioonid on väga kõrgel ja raske on ära oodata tagantjärele uurimist. Kuid ka mina ootan selgitusi,» märkis Vaher.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu ütles, et sai juhtumist teada alles «Eesti Ekspressi» artikli kaudu.
«Nagu mu kolleegid ja ilmselt paljud teisedki inimesed, tundsin end puudutatuna,» lausus ta. «Kõnealuse loo muudab eriti keerukaks asjaolu, et perekond rändas ühest omavalitsusest teise. Järelikult ei toimi lastekaitsespetsialistide vahel koostöö nii hästi, et nad oleksid saanud varem sekkuda.»
Küsimusele, kuidas oleks võimalik selliseid juhtumeid vältida, vastas Tikerpuu, et tuleb põhjalikult analüüsida, mismoodi kõik toimus.
«On vaja välja selgitada, kes ja millal märkas, et lapsed on hädas, keda ta sellest teavitas ning mis siis edasi sai. Kuidas reageeris politsei, mida võtsid ette lastekaitsetöötajad?» rääkis ta. «Tuleb leida, kus ja miks info toppas ning olulised sammud jäeti tegemata. Sellest saab õppida edaspidi paremini tegutsema.»
Riiki võib Tikerpuu hinnangul süüdistada selles, et Eestis keskendutakse liiga palju tagajärgedele: «Pakume tuge vanemate hoolitsuseta lastele, samal ajal kui nende kodutuks jäämist saaks ennetada kas või pereõe koduvisiitidega.»
Sotsiaalministeeriumil valmib aastateks 2012—2020 lastega perede arengukava, millesse on tema kinnitusel hulk ennetusmeetmeid sisse kirjutatud.
Aga mida saab iga inimene ise teha, et me ei peaks tulevikus enam nii julmadest juhtumitest kirjutama ja lugema?
«Tahan rõhutada oskust märgata. Lastekaitseseadus kohustab iga inimest abi vajavast lapsest teatama,» ütles ta. «Kui keegi paneb tähele, et lapse seisund on kehv: tal on verevalumid, ta paistab alatoidetud või on mingi muu põhjus kahtlustada väärkohtlemist, tuleb sellest kindlasti teada anda politseile või lastekaitsele.»
Tikerpuu rõhutas võimalust helistada lasteabitelefonil 116 111. Sel puhul on võimalik paluda ka anonüümsust.
Eraldamine
Mullu eraldati Eestis perekonnast 460 abivajavat vanemliku hoolitsuseta last.
• Neist 54 paigutati varjupaika, 139 asenduskodusse, 149 eestkostele ning 50 perekonda hooldamisele. Bioloogilisse perekonda tagasi saadeti 57 last. Lapsendati 11.
Allikas: sotsiaalministeerium