Eesti pärimusmuusika keskus alustab tänavu Kihnus ja Setumaal hariduslikku juhtprojekti, mis viib vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.
Keskus proovib uut õppevormi
Ettevõtmise eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides ning akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele.
«Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon, ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,» rääkis ta.
Joons meenutas, et eesti pärimusmuusika käekäigust rääkides on sageli kasutatud detektiivi ja arsti metafoori. Folkloristid ja uurijad on tema sõnul justkui kultuurivaldkonna Hercule Poirot’d, kes tihtilugu tegelevad millegi surnu või surevaga. Muusikud on samal ajal nagu meedikud, kes jälgivad professionaalsest huvist ajendatuna, mis juhtub, kui äratada ellu näiteks kuuekeelne kannel või regilaul.
«Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selmet analüüsida, miks see nii on, oleme hakanud mõtlema, kuidas saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekkimisele,» kõneles Joons.
«Loodame koos heade partneritega luua esimese aasta jooksul tervikliku koduõppe mudeli, mida saaksime lisaks Setumaale ja Kihnule rakendada ka teistes piirkondades,» rääkis Joons. «Seda kõike muidugi eeldusel, et on olemas kohapealsed eestvedajad, kes pole valmis mitte üksnes projekti ellu kutsuma, vaid looma oma kodukohas püsivalt mängu-, tantsu- ja laulmisvõimalusi. Ikka selleks, et sirguval järelkasvul oleks ka pärast koduõpinguid head tingimused pärandikandjaks kasvada.»
Uut, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustavat koduõppe vormi toetab haridus- ja teadusministeerium.