Viljandi piiblirahvast meenutab rohelusse peitu pugenud väike surnuaed

Raja Aardevälja Foto: Elmo Riig

Küllap ei tea enamik põliseid viljandlasigi, kus asub Viljandi juudi surnuaed. Ja isegi kui teatakse, teatakse valesti. Rohtu ja rohelusse uppuv hüljatuna paistev kalmistu kohe Viljandi–Tartu maantee ääres kilomeeter linna piirist ei ole juudi surnuaed, kuigi seda sageli selleks peetakse. Õige juudi surnuaed on aga sealsamas lähedal. Suurele teele see ei paista ja juhuslikult sinna ei satu.

«Ma saan aru küll, miks neid kogu aeg segi aetakse,» ütleb Raja Aardevälja (pildil), kes elas kuni möödunud sajandi seitsmekümnendate aastate alguseni kohe juudi surnuaia kõrval. «Põhjus on tegelikult väga lihtne: mõlemad olid Tartu maantee ääres ja vasakut kätt. Nüüd läheb Tartu maantee lihtsalt teisest kohast.»

Viljandi juudi surnuaed on tilluke, kuid sellest hoolimata üks ütlemata omalaadne koht. Oma hauakividega, millele on raiutud heebreakeelsed kirjad ja Taaveti tähed, on see lapike hoopis teisest kultuuriruumist.