Süütaja võttis elanikelt raha ja ruumi

Eile keskpäevaks olid ehitajad Munga tänavale maha mõõtnud uue kuuri piirjooned. Kaevamistööd peaksid seal algama lähipäevil.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Samal ajal kui kohtus käib arutelu, kas Urmo Valdek süütas mullu vanalinnas kuure või mitte, on esimene omanik alustanud Munga tänaval kuuri taastamist, kuid endise puulobudiku asemele tuleb tal püsti panna punastest tellistest hoone.

Kõige kaugemale on kuuri rajamisega jõudnud Munga ja Kauba tänava vahelises kvartalis kolme kortermajaga kinnistut omav perekond. Pereema Reeni Kristjanseni selgitusel läheb 25 boksiga kuur maksma ligi 45 000 eurot.

Tema on veel õnnelikus seisus, sest kinnistul on ruum, kuhu see teha. Sama kvartali teises otsas, Lossi tänava äärde jäävates majades elavatel inimestel pole kuuridele kohtagi.

«Peame kuuri ehitama, sest meie üürnikel on küttepuude hoidmiseks kohta vaja,» tõdes Kristjansen. «Praegu on selleks väga sandid tingimused.»

Majaomaniku sõnul hoidsid üürnikud sel talvel puid lausa majas. «See on olukord, mida üks omanik ei tohi lubada, sest see loob suure tulekahjuohu,» ütles Kristjansen. Tema juttu tõestab viimane teadaolev süütamine vanalinnas. Nimelt pandi ühes Kristjansenidele kuuluvas majas põlema just koridori nurka laotud puuriit.

Uue kuuri ehitamine kujunes peaaegu aastapikkuseks protsessiks, sest just nii kaua võttis aega kõiksugu planeeringute ja projektide kinnitamine. Lõpuks tuli oodata ka sobivat ehitusaega.

Kuurist saab tänava pärl

Munga tänavale kerkiv uus kuur on valmimise järel tõenäoliselt kogu tänava uhkemaid hooneid. Et kuuri tagasein tuleb teha tulemüürina ja punastest tellistest, kerkib vanalinna suur sein, millele pannakse sisse ka mõningad ornamendid. Kokku laotakse tulemüüri ligi 5300 tellist.

Reeni Kristjanseni sõnul soovitati neil esialgu teha müür vanadest tellistest, kuid mööda Eestit neid taga otsides selgus, et nii palju pole seesuguseid võimalik leida. Nõnda tuleb kuuri tarbeks osta uued kivid.

Et hoone kerkib vanalinna kaitsetsooni, on linnavalitsus ja muinsuskaitsjad omanikule üsna täpselt ette kirjutanud, millised peavad olema katus ja seinad. Lisaks seisab töömeeste kõrval valves arheoloog, kellele omanik peab maksma mitukümmend eurot tunnis.

Viljandi peaarhitekt Marko Männik tõdes, et uus Munga tänava kuur tuleb tõepoolest üsna suurejooneline. «Olime siiralt üllatunud, kui seda projekti nägime,» ütles Männik. «See on väga kapitaalne hoone.»

Peaarhitekti sõnul on omanik täitnud kõik etteantud nõuded ja teinud seda veelgi suuremas mahus, kui kehtivad seadused ette näevad.

Kauba tänaval elavad Üllo ja Evi Kaur tunnistasid, et nende elu on eelmise aasta põlengust alates olnud kuuri puudumise tõttu väga keeruline. «Vanalinnas ahiküttega majas elades on seda väga vaja,» nentis Üllo Kaur.

See perekond kaotas tulekahjus suure osa isiklikust varast, sest just sel ajal käis neil korteris remont ning kuuri oli varju alla viidud peaaegu kogu mööbel. «Algul tuli tihtilugu mõte, et peaks kuuri mõne asja järele minema, ja siis alles meenus, et kuuri polegi enam,» kirjeldas Üllo Kaur.

Kaurid elavad majas, kus on neli korterit ja neli omanikku. Selle talve ajasid nad läbi puude jaoks tehtud ajutiste varjualustega. Nüüd plaanivad nad ühiselt uue kuuri rajada, kuid vanalinna kaitsetsooni eritingimuste tõttu tuleb see kallis, lisaks võtab uus hoone ära suure osa kinnistul olevast tühjast maast.

Ruumi ei jätku

Aastatagune kuuripõleng tõstis teravalt päevakorrale 1990. aastate algul kehtestatud vanalinna kvartali detailplaneeringu, millele ümberkaudsete majade omanikud ei olnud pidanud peaaegu 15 aastat üldse mõtlema.

Nimelt asus pool sajandit tagasi laudadest kokku löödud 42 boksiga kuur koos silikaadist pesuköögiga suures osas linnale kuuluval kinnistul. Seda kasutasid kaheksa ümbruskonnas asuva maja elanikud.

Kui kuur 14. juulil maha põles, linn seda oma maale endisel kujul taastada ei lubanud. Kahe Lossi tänava maja elanikega on linnavalitsus alustanud läbirääkimisi, et nad võiksid uue kuuri ehitada linna maale, kuid ülejäänud peavad need mahutama oma kinnistutele.

«Ühe asemel tuleb ehitada viis kuni kuus kuuri,» imestas Üllo Kaur. Tema hinnangul muudab see olukorra kogu kvartalis tuleohtlikumaks ja üldpildi koledamaks ning võtab ära ruumi.

Kõigele lisaks kardavad inimesed, et linn kasutab soodsat olukorda ära ja müüb tühjaks jäänud krundi kellelegi elamumaana maha.

Peaarhitekt Marko Männik rahustas vanalinna inimesi, kinnitades, et mingeid müügiplaane linnal pole. Kui need peaksidki tekkima, siis elamut sellele krundile ei tule. «Sinna sobiks ehk mingi ühiskondlik hoone,» arvas Männik. «Näiteks gildihoone. Ühepereelamule oleks see koht liiga luksuslik.» Peaarhitekt lisas, et ühtegi huvilist tekkinud pole.

Uutest kuuridest on tõenäoliselt kõige kaugemal Lossi tänav 11 ja 13 kortermaja elanikud. Nende hoonete ümbruses ei ole kohta, kuhu kuuri ehitada, ning nad peavad selleks ruumi saama linna käest.

Et linnajuhtidega üldse läbirääkimisi pidada saaks, on mõlema maja elanikud sunnitud looma korteriühistu. Väiksema elamu ehk Lossi tänav 11 omanikud said selle tehtud, kuid nüüd seisab ehitusloa saamine selle taga, et kõigi kaheksa korteri omanikud peavad ühel ja samal ajal notari juures kokku saama. Selleni pole nad veel jõudnud.

Teises majas pole linnavalitsuse andmetel korteriühistu loomisega hakkama saadud.

KAHJU

Mullustes vanalinna süütamistes hävis täielikult kaks suurt kuuri, millest üks asus Munga tänava ääres.
• Selles olid 42 boksi ja pesuköök.
• Samale kohale uut kuuri ehitada ei tohi.
Allikas: «Sakala»

Tagasi üles