Poliitikute rasked valikud

Urmas Suik Foto: Erakogu

LOODUSKAITSJATE ja majandusliku arengu soovijate vastasseis, mida me Rail Balticu ja puidu väärindamise tehase rajamise vastase tegevusena viimasel ajal näinud oleme, pole omane ainult Eestile.

Saatuse tahtel ning iseenda ja tublide keeleõpetajate toel olen võimeline jälgima maailmas toimuvat ka mõnes teises keeles peale eesti keele. Mõni päev tagasi sattusin saksakeelse telekanali ARTE saatele, milles käsitleti hüdroenergia ja geotermaalenergia arengut Islandil ning selle võimalikku mõju loodusele.

Islandi veevarud ja maapinna reljeef on võimaldanud ulatuslikku hüdroenergia arengut. Geotermaalenergia kasutamiseks on rajatud hulgaliselt kasvuhooneid kodumaise aedvilja kasvatamiseks. Saates kuuldu põhjal on tulemuseks elektrienergia tootmine, mille maht ületab viis korda kohaliku tarbimise vajaduse.

Selliste arengute tulemusena on riiki saabunud ulatuslikud välisinvesteeringud energiamahuka alumiiniumitootmise rajamiseks. On loodud hulgaliselt töökohti ja tagatud mõne piirkonna elanike lausa luksuslik elatustase. Ning mis on samuti tähtis: ei mingeid ohtlikke tuumajääke ega võimalikke katastroofe suhteliselt ebastabiilses geoloogilises ruumis.

Teiselt poolt võtavad sõna rohelise mõtlemislaadi esindajad. Looduskaitsja Omar Ragnarsson tunneb muret energiatootmise võimalike mõjude pärast Islandi loodusele. Ta ütleb, et Islandi ainulaadne loodus ei kuulu ainult islandlastele, vaid on kogu maailma inimeste oma. Tuleb tunnistada: see on väga humaanne mõttelaad.

VÕRDLUSEKS: MIS te arvate, kui palju elas inimesi aastal 1800 sellises tänapäeval väga edukas, samuti tänu elektrienergia suurele ülejäägile alumiiniumit tootvas riigis Kanada? «Eesti entsüklopeedia» andmeil oli seal 1791. aastal 233 000 elanikku (praegu on see arv ligikaudu 36 miljonit) – samas suurusjärgus 1800. aastal praegusel Eesti territooriumil elanud inimeste arvuga. Viimase 30 aastaga on Kanada rahvaarv kasvanud umbes 10 miljoni võrra. Eri päritolu ja eri keelt rääkivad sisserännanud on riigi rikkust jõudsalt kasvatanud.

Prantsuse ja inglise keelt rääkivad kanadalased saavad omavahel suurepäraselt hakkama. Kanadast on saanud maailma rikkaima nõndanimetatud suure seitsmiku liige. Võib arvata, et sisserännanute panus sellesse on märkimisväärne.

Samas tuleb kahjuks tunnistada, et põliselanikeni (Euroopast saabunud tsiviliseerijate keeles pärismaalasteni) need rikkused eriti jõudnud pole. Ning ega Kanada põliselanike keelt ka väga palju kuulda ole.

Teisalt, Island eriline immi­grantide sihtpunkt ei ole. Samas sisemajanduse kogutoodang per capita on Kanadast suuremgi (Kanadas 43 249 ja lslandis 50 173 USA dollarit). Hea küsimus on, millest sõltub riigi elanikkonna elatustaseme tõus. Võibolla juhtide kompetentsist ja oskusest riigi elanike töökust kasvatada?

POLIITIKUTE VASTUTUS võimalike tulevaste mõjude hindamisel on määratu suur. Kahjuks mõjutavad nende otsuseid lisaks kõigele muule regulaarselt, meil siin iga kahe aasta tagant toimuvad valimised. Ja tunnistagem: sageli parteide poliitilise hetkekasu suunas.

Mul on olnud juhuseid ja võimalusi esitada prominentsetele poliitikutele küsimusi erinevatel ühiskonnaelu teemadel: ehk oleks mõistlik üht või teist asja rahva jaoks parema tulemuse nimel teha üht- või teistmoodi? Üsna sageli on järgnenud küsimusele pikk selgitus, et ei ole mõtet, sest see ei too kuidagi hääli juurde. Kergem ja kasulikum olevat lubada midagi lihtsat, näiteks tasuta bussisõitu, jõulutoetust, väljavalitute kuluhüvitiste vähendamist või, nagu meil Viljandis, ehitada veekeskus.

Lähenevate parlamendivalimiste taustal tuleks poliitikute lausetel silm peal hoida. Mis võiksid olla need teemad, millega meie võimule pürgijad rahva ette astuvad? Ehk oleks aeg unustada sünge orjaaeg, millega eestlasi lisaks eelmisele iseseisvusajale ka nõukogude ajal toideti? Võib-olla oleks aeg tõmmata kriips alla rahvuslaste esikaanele tõstetud okupatsiooniteemale ja võimaliku venelaste rünnakuga hirmutamisele?

Sotsidel on sümpaatne idee: kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt. Mõne poliitiku erilise sümpaatia on pälvinud samasooliste paaride õiguskaitse. Hea plaan. Aga äkki võiks teemat laiendada? Ehk tuleks kohelda võrdselt kõiki, kes Eesti taasiseseisvumise ajal sel pisikesel lapikesel elasid?

Ligemale 30 aastat tagasi võis tollal viljeldud poliitikal iva sees olla. Varandus sai õiglaselt okupatsioonieelsetele omanikele ja nende pärijatele tagastatud. Mõnikord ehk liigagi õiglaselt. See on tehtud. Aga järgnev jagamine täisväärtuslikeks eestlasteks ja mitte päris eestlasteks on poliitikutel käinud ühe kindla eesmärgiga: hoida oma eelise tagamiseks teatud hulk inimesi, lausa mõnikümmend protsenti, otsuste tegemisest eemal.

Poliitikutel meeldib jahuda eestlaste sünnitamistendentsi muutmise võimalustest, kuid selle tulemused hakkaksid majanduse käekäiku mõjutama parimal juhul mõnekümne aasta pärast. Ent majandus vajab inimesi praegu. Rikka Soome rahvaarv on kasvanud sisserändajate, sealhulgas meie kaasmaalaste arvelt.

Loodetavasti saab eelseisvate parlamendivalimiste üheks teemaks elanike elatustaseme parandamine, mitte niivõrd idanaabri poliitikute tegevuse kritiseerimine.

JUSTIITSMINISTER TAHAB retsidiivseid mittekodanikke välja saata. See ei ole paha mõte. Aga vahest võiks mõtiskleda selle üle, et tema erakond on 28 aastat viljelnud Eestis segregatsioonisugemetega kodakondsuspoliitikat? Ehk on see põhjustanud nendes inimestes, keda ta välja saata ähvardab, frustratsiooni ja lootusetust, mille tagajärjeks võib olla kuritegelikule teele sattumine? Võib-olla oleks aeg teha samm nende inimeste ja nende laste poole, kes 1991. aastal siia jäid või on siin sündinud?

Eakate inimeste keeletsensus tundub olevat kättemaksumalakaga sarnane. Mustanahaliste puupeaks või lasnamäelaste lolliks tituleerimisest ei hakka ma rääkimagi. Mõlema väljendi kasutajad tunduvad olevat tõelised kivipead: ühel pool hääli püüdvad populistid ja teisel pool uusrikkast poolkoolitatud kantpead. Midagi tarka sealt loota ei ole, aga näe, arvamusliidrid ja ajakirjanikud tsiteerivad ja hindavad selliseid.

Ehk leidub Eestis julge mees, nagu oli USA 36. president Lyndon Johnson, kes tunnistas ka mustanahalised täisameeriklaseks, ning võtab teemaks Eesti elanike valimisõigust piiravate tsensuste teema? 30 aastat peaks olema piisav aeg, et kõik Eestis elajad võrdseks kuulutada.

(Autor kandideeris kohalikel valimistel sotsiaaldemokraatide nimekirjas.)