Paalalinna heiteväljaku ehitamise lugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

2018. aasta Eesti talviste karikavõistluste võitja tüdrukute U18-vanuseklassis Karmen Kink Viljandi järve äärsel platsil, kus siinsed heitesportlased suvisel ajal harjutavad.

FOTO: Tiit Aru

VILJANDI SPORDIKOOLI ja mittetulundusühingu Viljandi Kergejõustikuselts Sakala sportlased on ikka heitealadel tulemuslikkuse poolest silma paistnud. Sakala ridadest on edukad olnud Risto ja Rauno Mätas, Ahti Peder, Marko Jänes, Kristo Galeta, Erki Leppik, Marko Ratas, Martin Lehemets, Jander Heil, Kati Ojaloo ja paljud teised.

Eesti klubide karikavõistlustel saavutas Sakala meeskond 2017. aastal hinnalise teise koha Audentese spordiklubi järel ja paraja edumaaga Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi ees. Seda suuresti tänu heitealade edukusele.

Sel sajandil oli see 11. kord esikolmikus olla. Nende kordade hulka kuuluvad kolm esikohta ja neli teist kohta. Kettaheitjast Kätlin Tõllassonist on saanud viimastel aastatel neljakordne Eesti meister.

PARAKU ON VILJANDI heite­sportlased pidanud treenima väga tagasihoidlikes tingimustes. Enamikus Eesti linnades, näiteks Rakveres, Tõrvas, Valgas, Võrus, Pärnus, Tartus ja Tallinnas on rajatud korralik nüüdisaegne heiteväljak, mis võimaldab korraldada ka üleriigilisi suurvõistlusi.

Viljandi ei saa võõrustada ühtegi Eesti tiitlivõistlust või Balti matši peale teatejooksude oma, sest siinne sporditaristu ei vasta ühele elementaarsele tingimusele: puudub heiteväljak. Meil on küll suurepärane põhistaadion, ent tugitaristu on puudulik.

Paalalinna viilhalli kõrval oleva koolistaadioni sobivus heitjatele on aastaid mureks olnud. Murukatte kvaliteet on puudulik ning ühtlasi peavad seal treenima pallimänguhuvilised. Ometi treenivad nii kergejõustikuseltsi kui spordikooli õpilased oktoobrist aprilli lõpuni Paalalinnas. Sellest ajast ligikaudu kolm kuud oleks võimalik ka õues harjutada. Puudulike heitevõimaluste tõttu on noorte viljandlaste treenimisvõimalused pärsitud.

VILJANDI HEITJATE järelkasvu eesotsas võistles 2017. aastal Eesti koondvõistkonnas Balti matšil ja Euroopa noorte olümpiafestivalil odaviskes edukalt Enrico Hänilene (vastavalt teine ja kuues koht), kes võitis tänavu Eesti sisemeistrivõistlused kuulitõukes poiste U18-vanuseklassis. Tütarlastest on edukas Kelly Heinpõld, kel on heidetes juba üheksa tiitlit Eesti meistrivõistlustelt ja kolm tiitlit Baltimaade arvestuses. Ühtlasi on mõlemal noorel täidetud Euroopa noorte meistrivõistluste normatiivid.

Eelnimetatutele sekundeerivad medalistid Karmen Kink, Jane Roosimägi, Gerli Endrekson, Helene Metsmaa ja Marten Roasto. Eesti noorte edetabelites on heitealadel Viljandist kirjas veel üle 20 noore.

OLEME PIKALT OODANUD võimalust treenimistingimusi parandada. Aastal 2015 leidsime, et kõige potentsiaalsem lahendus oleks rajada Paalalinna kooli taha endise aiamaa raudteeni kulgevale osale uus heiteväljak, mis oleks kasutatav 8–11 kuud aastas.

2016. aasta oktoobris otsustas Viljandi linnavalitsus anda Sakala seltsile loa sinna heiteväljak rajada ning oleme selle eest tänulikud. Linnalt rahastuse saamiseni me aga eri põhjustel jõudnud ei ole.

Oleme püüdnud objekti rajada oma seniste sponsorite ja seltsi enda raha eest. Paraku on sponsorite toetus jäänud väiksemaks, kui esiti julgeid prognoose tehes arvasime.

2016. AASTAST ALATES oleme vabatahtlike abiga puhastanud võsastunud ala, eemaldanud kõlbmatu pinnase ja teinud talgute korras palju muud. Jaan Tõllassoni organiseerimisel ja osaühingu Stone House abiga tehti väljakul mitmesuguse tehnikaga tasandustööd, pandi 350 meetrit drenaaži, veeti 818 kuupmeetrit kruusa, tasandati ja veeti 500 kuupmeetrit mulda, tasandati ja külvati muru ning osteti heitepuuri kaitsevõrk maksumusega 3135,76 eurot.

Sponsorluse korras on aktsiaselts VMT Tehased valmistanud kümme heitevõrgu tugiposti koos rahvusvahelistele nõuetele vastavate lisadega. Aktsiaseltsilt VMT Betoon on olemas toetus valamistöödeks, et saaksid paika kuulitõuke- ja kettaheiteringid ning heitepuuri võrgu tugipostid. Heiteväljakul oli esimene niitmine ning jätkuvad ettevalmistustööd heitepuuri ja ringide ehitamiseks.

Ehitusfirmadele oleme tehnika kasutamise ja osa täitematerjalide eest võlgu natuke üle 14 000 euro. Paljud suurematele ettevõtetele tehtud taotlused heiteväljaku ehituse toetuseks ei olnud edukad. Viljandi spordikooli 70. aastapäeva aktusel heiteväljaku toetamisest räägitu piirnes samuti napi resultaadiga.

VÄLJAKU VALMIMINE likvideeriks Viljandis paarikümneaastase probleemi. Oleme suutnud siin kasvatada terve hulga häid heitjaid, kuid paljud neist on pidanud kasutama teiste linnade spordibaaside abi.

Ühtlasi on Eesti kergejõustiku liidu huvides, et Viljandis oleks võimalik ka suuremaid võistlusi korraldada, sest muu kergejõustikutaristu on Eesti võimalusi arvestades suurepärane ning asukoht peaaegu riigi keskel soodne.

Kui teil on võimalus ja tahe aidata likvideerida Viljandis üks aastaid eksisteerinud mure, oleme avatud läbirääkimisteks ja koostööks.

Tagasi üles