Peagi algav juunikuu toob endaga kaasa arvukalt koolilõpupidusid, mis on peopaigaks kujunenud majutusasutustele varasematel aastatel kaasa toonud probleeme, kuid ettevõtjad on siiski valmis noortele ka tänavu vastu tulema.
Peopaigad lõpetajatele selga ei keera
Suurem osa tänavusi abituriente ei ole oma lõpupeo pisiasjades veel kindlad. Enamasti on teada ainult fakt, et kooli eduka läbimise puhul korraldatakse omakeskis üks pralle, kuid detailid, nagu täpne aeg ja koht jäävad aktivistide täpsustada.
Viljandi maagümnaasiumi abituriendi Kristel Lehtla sõnul on tema lennu pidu plaanitud järgmisele päevale pärast aktust. Esialgu on lõpetajad endale koha reserveerinud Venevere puhkekülas, kuid ürituse toimumine on veel kahtlane, sest paljud noored ei oska öelda, kas saavad osaleda või mitte.
Paalalinna gümnaasiumi abiturient Kristjan Kivistik rääkis, et nende peoplaanid on samuti üsna lahtised.
«60 õpilast tähendab, et kõigil on oma arvamus ja erinevad rahalised võimalused. Meie lennul on see probleem, et kallist lõpupidu ei taheta, aga samas ei ole meil lõpureisi ega midagi säärast,» muretses
Kivistik peo pärast.
Lisaks rahamurele kimbutab noori veel häda, et soovitud paigad on juba kinni või ei sobi neile pakutud aeg. Mõni koht nõudvat Kivistiku jutu järgi isegi, et noori pidutsejaid valvaks õpetaja.
Praeguste plaanide kohaselt suunduvad Paalalinna gümnaasiumi tänavused lõpetajad pidutsema Valmasse.
Seal tegutseva Järveveere puhkekeskuse juhi Viktor Liseiski sõnul on nad õpetajat või lapsevanemat noorte üle valvama nõudnud küll. «Asi pole selles, et nad ei saaks üksi hakkama. Me kindlustame sellega ennast. Ei viitsi neil järel käia ja vaadata, kui palju nad alkoholi tarvitavad,» lausus Liseiski.
Tema kinnitusel pole Järveveerel abiturientidega seni muresid olnud ja mulluseid pidutsejaid Kohtla-Järvelt nimetas peremees koguni kõige viisakamateks lasteks, keda ta kunagi näinud on.
Seevastu Venevere puhkekülas on lõpupidudega ette tulnud probleeme ja peremehe Aare Priksi jutu järgi keeldusid nad ühel aastal sootuks lõpetajaid majutamast.
«Ma olin väga nördinud, sest ühe kooli üheksandikega oli probleeme — nad lõhkusid siin ja tegid palju pahandust. Nüüd aga oleme noored ikka vastu võtnud, sest neil on samuti vaja kohta, kus olla,» rääkis Priks.
Kümmekond aastat lõpupidusid võõrustanud Kõrgemäe turismitalu peremees Ivar Seidla leidis, et turvamees peab igal peol olema juba noorte endi ohutuse mõttes. «Põhjus on selles, et vahel ilmuvad kohale mingid kontvõõrad, kes on kuulnud, et siin on pidu,» nentis Seidla. «Nad võivad palju probleeme tekitada.»
Gümnasistid on tema ütlemist mööda viimastel aastatel ise turvamehe võtnud, kuid üheksandat klassi lõpetavatel noortel paluvad turvamehe palgata omanikud.