Muutused Rootsi majanduses piiravad Eesti eksporti

Mihkel Nestor

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

EKSPORTIVAID ettevõtteid on varem soosinud Rootsi kiire majanduskasv ja aktiivne elamuehitus. Koos sealsete kinnisvarahindade languse ja krooni nõrgenemisega euro suhtes on nüüdseks kahanenud aga ka nõudlus Eesti kaupade järele.

ROOTSI, EESTI suuruselt teise kaubanduspartneri majanduse käekäik on viimastel aastatel andnud eksportivatele ettevõtetele põhjust rõõmustada. Ajal, kui Soome, Eesti ekspordi ehk kõige traditsioonilisema sihtkoha majandus vireles, oli Rootsi üks kiirema majandus­kasvuga piirkondi kogu Euroopas. Kiire nõudluse kasv võimaldas siinsetel ettevõtetel müüa Rootsis suuremaid kaubakoguseid kui iial varem ja pakkus mõnele ka võimaluse keeruliseks peetavale turule siseneda.

Eesti seisukohast võttes ei ole vähe tähtis, mille arvelt Rootsi kasv tuli. See tuli aktiivse elamuehituse ja sisetarbimise arvelt. Mobiilside­seadmete kõrval on Eesti peamised ekspordi­artiklid Rootsi otse või kaude seotud just inimeste huviga soetada uus kodu: puittooted, valmis­majad, mööbel ...

Telekommunikatsiooni­elektroonika osatähtsus Rootsi suunduvas ekspordis on pidevalt vähenenud. Kui 2014. aastal moodustasid elektriseadmed peaaegu 60 protsenti Rootsi minevast ekspordist, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli nende osa kõigest 28 protsenti. 2014. aastaga võrreldes eksporditi mullu Rootsi aga näiteks 160 protsenti enam ehitussegusid ja -kive, 80 protsenti enam mööblit ja puitmaju ning 45 protsenti enam tekstiiltooteid.

Kuigi eurodes mõõdetuna ei ole kasv nii muljetavaldav, ei saa märkimata jätta ka väikelaevade ekspordi kahekordistumist Rootsi suunal. Tulevikku silmas pidades võiks just see olla üks ärisuund, milles Eesti ettevõtted saaksid konkurentsieelise ning teenida ka märksa suuremat lisandväärtust.

EI SAA ÖELDA, et Rootsi majandusele oleks põhjust halva pilguga vaadata. Mullu küündis niigi väga rikka riigi majanduskasv 2,4 protsendini, sellel aastal oodatakse 2,6 protsendi suurust sisemajanduse kogutoodangu kasvu. Küll on tunduvalt muutumas kasvu allikad: senine sisenõudlusel põhinenud kasv asendub tööstuse ja ekspordi jõulise esiletõusuga.

Kõige selgemaks muutuseks on Rootsi ehitusturu jahtumine. Viimase nelja aasta jooksul kerkisid Rootsi elamuehitus­mahud peaaegu 90 protsendi võrra. Hoolimata pakkumise tunduvast suurenemisest tõusid kinnisvarahinnad sama perioodi vältel umbes 50 protsenti. Trend pöördus eelmise aasta augustis, kui hinnatõus asendus kauaoodatud langusega.

Korrektsioon jäi küll suhteliselt piiratuks. Eluasemekinnisvara hinnataset mõõtev Valueguard’i HOX-indeks on tipust langenud kõigest kuus-seitse protsenti. Ettevaatavad indikaatorid ennustavad edasiseks isegi väikest hinnatõusu.

Siiski on hindade pidurdumine olnud piisav, et manitseda kinnisvaraarendajaid ettevaatlikkusele. Seetõttu kahaneb eluasemeehituse maht 65 000 alustatud ehitusprojektilt eelmisel aastal umbes 50 000 projektini, mis minevikuga võrreldes on sellegipoolest üsna kõrge tase.

PEAAEGU ÜHEL AJAL Rootsi kinnisvaraturu aeglustumisega muutis suunda ka Eesti eksport. Kui jätta kõrvale üldpilti moonutav elektriseadmete tooterühm, mille seas valdavalt mobiil­sidetehnoloogiat Rootsi viiakse, pöördus eksport langusesse mullu oktoobris.

Languse on põhjustanud valdavalt just kinnisvaraturuga seotud kaubad, nagu puitmajad ja mööbel. Käesoleva aasta esimeses kvartalis müüdi neid Rootsi 10 protsendi võrra vähem kui mullu.

Negatiivse trendi taustal tuleb siiski meeles pidada, et ajaloolises plaanis on tase endiselt väga hea: ekspordime neidsamu kaupasid Rootsi kolmandiku võrra enam kui kõigest kolm aastat tagasi. Ühtlasi ei tohiks Rootsi kinnisvaraturu aeglustumine näiteks puitmajatootjaid nii valusalt puudutada, sest nõudlus eramajade järele on püsinud märksa stabiilsemana, kui on olnud korteriturg.

Pikemaajaliselt toetab Rootsi kinnisvaraturgu soodus demograafia. Sealne sündimusmäär ületab oluliselt nii Eesti kui Euroopa Liidu keskmist näitajat. Lisaks on Rootsi endiselt väga atraktiivne sihtriik sisserändajatele ning mitte vaid kolmandatest riikidest pärit inimestele – sealsed tugevad ettevõtted tõmbavad ligi helgeid päid üle Euroopa.

MUIDUGI ON Eesti eksport Rootsi komplekssem kui vaid puitmajade ja mööbli müük. Lisaks telekommunikatsioonivaldkonnale on Eestis tegutsevaid ettevõtjaid kaasatud teistegi ettevõtete tootmisahelatesse, mis Rootsi ekspordi head väljavaadet silmas pidades peaks panustama ka siinsete üksuste tulemuste paranemisse.

Rootsi tööstus­toodang ja uute tellimuste arv on liikunud selges tõusujoones. Esimeses kvartalis ulatus tööstustoodangu kasv püsihindades lausa seitsme protsendini.

Kasvu põhiline vedaja on kasvanud nõudlus peamistel sihtturgudel Euroopas. 2018. aasta kahel esimesel kuul suurenes tähtsamatest sihtkohtadest eksport Saksamaale 12, Norrasse üheksa ja Soome kaheksa protsenti. Ainus oluline turg, kus Rootsi eksportöörid ei suutnud käivet kasvatada, oli aasta alguses Suurbritannia. Oodatavalt kiireneb Rootsi ekspordikasv tänavu mulluselt 3,7 protsendilt seitsme protsendini.

EKSPORDI edendamisel on abiks olnud Rootsi krooni madal kurss võrreldes euroga. Viimase aasta jooksul on Rootsi kroon kaotanud euro suhtes oma väärtusest 6,5 protsenti, mis on arenenud riigi valuuta kohta suur muutus.

Krooni madala kursi põhjusi tuleb otsida sealsest keskpangast, kelle rahapoliitika püsib turuosaliste ootustest hoolimata ülileebena. Analüütikute hinnangul on Rootsil odavast kroonist samas aina vähem võita, sest kasvu piirab pigem pakkumine kui nõudlus.

Tööstuse tootmisvõimsuse rakendatuse tase on jõudnud samale tasemele finantskriisieelse tipuga ja töötuse määr alaneb tänavu kõigest kuue protsendini. Selle asemel on tugeva surve alla sattunud jaekaubandus­ettevõtted, kes tiheda konkurentsi tõttu ei suuda impordihindade kallinemist tarbijatele üle kanda.

Mis puudutab keskpanga intressipoliitikat, siis aina tõenäolisemana näib, et järgmisesse majanduskriisi siseneb Rootsi ilma võimaluseta intressikärbete abil majandust toetada.

Loe ka neid

Tagasi üles