Vaba mõte. Tegemisvabadus

Viljandi Toidupanga tegevus jäi eilsest vähemalt mõneks ajaks seisma, sest kaks aastat seda vedanud Viljandimaa lasterikaste perede ühendus otsustas selle töö lõpetada. Ühenduse esindajad on ka põhjendanud, miks. Tegelikult ei peaks nad aga oma loobumist kellelegi põhjendama ega ennast õigustama, sest nad olid vabatahtlikud. Vabatahtlikuks olemise võlu ongi selles, et ühe minutiga võib langetada sellest loobumise otsuse ja mitte keegi ei saa seda ette heita. Vabatahtlikkus on vabadus.

Kümmekond aastat tagasi olin ka mina innukas vabatahtlik. Ühel aastal olin mitme ürituse juures abiks paarikümnel nädalavahetusel. Enam kui kolmandik minu vabadest päevadest kulus kellegi abistamisele või mingite ürituste organiseerimisele. Ma olin Viljandi rattaklubi liige.

Kui see klubi päris sajandi alguses loodi, tegeles see Mulgi rattamaratoni korraldamisega. Peatselt lisandus veel spordivõistlusi ning varsti võis klubi liikmeid abilisena kohata ka muude ürituste korraldamise juures. Kutsuti, et ehk saame appi minna, ja kui võimalik oli, siis ikka läksime. Kõik kiitsid, et küll see rattaklubi on ikka aktiivne. Anti diplomeid ja vimpleid. Siis aga muutusid appikutsujad juba nõudlikumaks ja endal tekkis väsimus.