Muuseum avab aastapäevale pühendatud väljapaneku

140 aastase muuseumi kollektiiv kevadel 2018. Sekretär-asjaajaja Lea Maling (vasakult), peavarahoidja Marika Oder, tehnikaspetsialist Herki Helves, raamatukogu kuraator Ebe-Triin Arros, fotokogu ja looduskogu kuraator Tiina Parre, direktor Jaak Pihlak, etnograafiakogu kuraator Tiina Jürgen, giid Heli Grosberg, teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ja pedagoog Liina Roht. Foto: Marko Saarm

1. juunil kell 14 avab Viljandi muuseum oma 140. aastapäevale pühendatud väljapaneku, millel näitab eriilmelisi museaale pika aja jooksul kogutust.

Varasemal perioodil on muuseum seotud olnud kahe humanitaarseltsiga. Esimene neist, Viljandi Kirjanduslik Selts, tegutses aastatel 1878–1915 ja teine, Viljandi Kodu-uurimise Selts, aastatel 1929–1944. Mõlemad seltsid jõudsid luua kõigile avatud ekspositsiooni, mis tutvustas muinsuste kogumist, kaitset ja uurimist. Seltsidega oli seotud hulk huvilisi, kes isiklike ressursside najal tegelesid kohaliku ajaloo uurimise ja vanavara korjamisega, enne kui selle eest hakkas hoolt kandma riik.

Fondinäitus on pühendatud inimestele, kes on tegelnud Viljandi linna ja maakonna ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Näitus on kujundatud anonüümse ajaloouurija kabinetina, mis on täidetud kultuuriväärtusliku vanavaraga. Nii mitmekesist valikut hoidlates säilivatest museaalidest tavaliselt ei eksponeerita

Muuseumi läkitatud teates on enam tähelepanu väärivatest esemetest esile tõstetud kirjandusliku seltsi kogusse kuulunud, Eesti tingimustes haruldast lapsemuumiat, samuti mündikogu ja looduskogu eksponaate. Maalikogu esindavad peamiselt von Helmerseni perekonnalt 1939. aastal kodu-uurimise seltsile annetatud XIX sajandi portreed. Relvadest saab uurida teiste seas Napoleoni sõdade aegset musketit Charleville. Välja on pandud ka tsunftide ja seltside materjale, sealhulgas Viljandi Käsitööliste Abiandmise Seltsi esinduslik lipp.

Näituse koostas teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ühes koguhoidjatega ning väljapanek on avatud 10. novembrini.